/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2013/10/23/2567280t1h35a5.jpg)
Tallinnas toimus täna Eesti Panga, Rootsi keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) korraldatud kõrgetasemeline konverents, kus arutati Põhjamaade ja Balti riikide panganduste põimumist ja ees seisvaid väljakutseid.
Tallinnas toimus kõrgetasemeline panganduskonverents
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailmas pole vist teist piirkonda, kus pangandus on ühest küljest nii tihedalt integreeritud, aga samas kuuluvad pankade eri riikides asuvad üksused erinevatesse rahapoliitilistesse süsteemidesse, kui seda on Põhjamaade ja Balti riigid.
Lisaks iseloomustab regiooni kaheksa riigi (Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani) pangandussüsteeme suur kontsentreeritus – riikide finantssüsteemid on koondunud ümber mõne panga, kes peavad kohanduma maailma ja Euroopa finantssektori nõuetega, mis mõjutavad nende seadusandlust, järelvalvet ja kriisihaldamist.
Kaheksast riigist kuulub täna kaks, Eesti ja Soome, eurotsooni, millele lisanduvad juba vähem kui kolme nädala pärast Läti ning ilmselt mõne aasta pärast Leedu. Kaks riiki, Rootsi ja Taani, kuuluvad Euroopa Liitu, aga ei kuulu eurotsooni ning lõpuks Norra ja Island, kes ei kuulu ka Euroopa Liitu.
Skandinaavia pangandussüsteemi kuuest suuremast pangast on viis esindatud Eestis. Meie turuliider Swedbank on bilansimahu poolest Põhjamaa pankade hulgas alles kuuendal kohal ning on eriti võrreldes regiooni suurima, Nordea pangaga üsna väike. Nordea ja Danske Banki järel on suuruselt kolmas siinses regioonis tegutsev pank DNB, mille Eesti üksus kuulub pigem pisipankade hulka.
Eesti pangandussüsteemi eripäraks on veel asjaolu, et neli suurimat panka, kelle käes on vähemalt 90 protsenti turuosast, kuuluvad kõik Skandinaavia pangandusgruppidele.
Euroopa finantssüsteemis ootavad ees suured muutused – loomisel on pangandusliit, mille esimene sammas, ühtse järelvalvesüsteemi loomine on käimas. Teise samba, kriisihaldussüsteemi loomise üle käivad veel läbirääkimised ning see peaks lõpule jõudma järgmisel nädalal kui toimub valitsusjuhtide kohtumine ehk Euroopa Ülemkogu. Ühtse hoiuste tagamise süsteemi loomine seisab veel ees.
Kõiki neid ja veel mitmeid küsimusi arutati täna Tallinnas toimunud Eesti Panga, Rootsi keskpanga (Sveriges Riksbank) ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) korraldatud kõrgetasemelisel nõupidamisel.
Üheks muret valmistavaks teemaks ongi pangandussektori regulatsiooni suurenemine, mis ühest küljest on ju hea. Just Põhjamaid iseloomustab hästi reguleeritud pangandussüsteem, tänu millele teatakse, et selle regiooni pangad on tugevad. Samas toob see kaasa regulatsioonide hinna kasvamise liiga kõrgeks, mis lõppudelõpuks võetakse klientide ja aktsionäride taskust.
Läti Panga President Ilmars Rimsevics ütles oma kõnes, et üheks põhjuseks, miks Läti sügavast majanduskriisist nii kiiresti välja tuli, oli panganduse integreeritus Põhjamaadega.
«Me oleme väga heas klubis,» rõhutas Rimsevics.