Lugeja küsib: kuidas vormistada, kui 12-aastane laps tahab minna võõrsile isa juurde elama?

Foto: SCANPIX

«Laste isa elab välismaal ja maksab laste emale elatist vabatahtlikult. Vanematel on ühine hooldusõigus, mis pandi paika kohtus. Laste elukoht on ema juures, kuna isa on välimaal, kuid käib kaks korda kuus lastega kohtumas. Nüüd avaldas kõige vanem laps (12-aastane) soovi minna elama isa juurde. Siit ka küsimus - kuidas seda vormistada, kas notariaalselt või kohtu kaudu? Kuidas toimub elatise maksmine, sest lapsi on kolm? Kas ema peab loobuma siinsest lasterahast (sellele lapsele), sest ka välismaal on lastetoetused. Kuidas oleks see kõik ametlik, sest teades lapse ema, ei ole temaga ükski suuline kokkulepe vettpidav? Kas ema saab keelata lapsel isa juurde kolimast?» küsib lugeja.

Vastab jurist  Hanna Kivirand õigusbüroost Puurits & Partnerid.

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, peaksid nad lapse isa juurde elama asumises kokkuleppele jõudma. Kui lapse ema on vaatamata lapse selgele soovile isa juurde kolimise vastu ja takistab seda, on isal võimalik pöörduda kohtu poole ja taotleda lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmist. Kui see nõue rahuldatakse, on isal õigus ainuisikuliselt otsustada, kus laps edaspidi elama hakkab.

Kui vanemad jõuavad omavahel lapse välisriiki elama asumise osas kokkuleppele, puudub vajadus kohtusse pöörduda, sest kokkuleppe saab kinnitada notari juures.

Kui üks lastest hakkab elama isa juures, peaksid vanemad kokku arvutama kõigi kolme lapse kulud ja jagama need üksteise vahel enam-vähem võrdsetes osades. Lapsetoetus peaks laekuma selle vanema pangakontole, kes last tegelikult kasvatab.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.