Lemmikloomatalust ostetakse järjest enam eksoote

Lõuna-Ameerikast pärit söekilpkonnA on Eestis ainult paar tükki ja see väike poeg kasvab kuni 30 kilogrammiseks. Foto: Maarja Otsa

Reinu talu on raske mitte märgata, sest juba peateelt alla keerates jalutavad värava juures vastu uudishimulikud haned ja kanad. Mida lähemale jõuda, seda liigirikkamaks läheb vaade. Õues toimetavad peremees Peeter Raja ja perenaine Elma Oidermann, kel on pooleli loomade ja lindude õhtune talitamine.
 

Pärnumaal Audru vallas Lindi külas asuv Reinu talu võiks ilmselt kanda Eesti kõige liigirikkama väiketalu tiitlit. Vennalikult jagavad talu õuel ühes aedikus maid minisead, küülikud ja nutriad. Teises aedikus on koos kitsed ja hobune, viimane peab end karja juhiks ja kutsub ulakaid kitsi korrale. Veidi eemal puuris on end magama sättinud pesukarud, kes ei virgu ka perenaise pakutud mahlaste õunte peale.

See-eest merisead sibavad oma ruumikas puuris sama väledalt ringi kui nende vastaspuuris  elav vöötorav. Jõudes Reinu talu linnupuurideni, läheb pilt silme ees päris kirjuks. «Kõigepealt on paabu-

linnud, siis hõbefaasanid, minipardid, kes on alati laste lemmikud, lennutuvid, lihatuvid,» loetleb Peeter Raja. Terve hulk eksootilisemaid karvaseid, sulelisi ja soomuselisi elab veel talu siseruumides. Seega ei üllata, et Reinu talu on kutsutud ka omamoodi Noa laevaks.

«Kõige rohkem kardan küsimust, kui palju mul erinevaid loomi on. Ma ise ka ei tea täpselt,» tunnistab talu peremees Peeter Raja. «Aga ma pakun, et 30 erinevat liiki ja 50 erinevat tõugu on küll siin,» lisab ta.  

Populaarsed eksoodid

Reinu talu kasvatab loomi ja linde nii toiduks kui ka lemmikuteks. Aastaid ennekõike küülikuid ja

merisigu lemmikloomadeks müünud talu peremehe Peeter Raja sõnul on viimasel ajal hakatud temalt järjest enam küsima ka eksootilisi ja erilisemaid lemmikloomi. «Terve elu merisiga pidada on ju igav, siis tahetaksegi midagi muud ka,» selgitab ta.  

Ebatavalisi lemmikloomi on Reinu talus pakkuda nagu loomaaias – alates skunksidest või vöötoravast ning lõpetades iguaani, madude või Aafrika kääbussiiliga. Peremehe enda suured lemmikud on maod. «Madu on lihtne pidada. Ta ei ole küülik, keda tuleb kaks korda päevas toita. Maole annad korra nädalas süüa ja kõik on korras,» jutustab mees.

Ometi ei tasu Peeter Raja jutust välja lugeda, et ta julgustaks inimesi nii-öelda katsetama erilisemate loomade pidamisega. «Enne tuleb kodutöö ikka väga põhjalikult ära teha, kas selline loom sobib minu ellu ja kas ma saan ka pikemas plaanis tema pidamisega hakkama,» hurjutab ta. Reinu talu peremees teab, millest ta räägib, sest nad on abikaasaga heast südamest võtnud enda juurde elama mitmeid «vaeslapsi», kelle pidamisega pole omanikud enam hakkama saanud.

«Ma olen tassinud Lasnamäel viiendalt korruselt alla minisea, kes alguses oli paar kilo, aga pererahva üllatuseks kasvas 50-kiloseks jurakaks. Või siis küülikud – võetakse väikesed ja armsad, aga ühel hetkel peetakse neid juba liiga suurteks,» jutustab Peeter Raja. «Midagi rumalamat annab teha, kui emotsioonide ajel lemmikloom võtta, teadmata täpselt, kui suureks ta kasvab ja milliseid pidamistigimusi ta vajab.»  

Uusi loomi ostab Reinu talu peremees erinevatest Euroopa riikidest oksjonitelt ja erakasvatajatelt. Kõige sagedamini – keskmiselt kord kuus – sõidab ta Poola või Tšehhi, kus saab ühtlasi loomadele ka hea hinna ja kvaliteedi suhtega söötasid osta. Niisamuti on loomade ja lindude valik sealmail väga rikkalik.

«Näiteks Varssavi lähedal on igal laupäeval üks laat, kus kaks tuhat müüjat pakuvad kõik ainult tuvisid. Mõnel mehel on seal paar-

sada lindu korraga kaasas. Selline tase on meiega võrreldes,» toob Peeter Raja näite laadast, kust ta tuvisid käib ostmas. Tuvide ostjaid Peeter Raja sõnul Eestis jagub, sest järjest enam on neid, kes peavad oma hobiks lennutuvide välja õpetamist.  

Reinu talu «toodangu» tulusam osa on just lemmikloomade müük, kuid neilt saab osta ka küülikute, nutriate, erinevate kodulindude ning õunu ja tammetõrusid muginud «rõõmsate» sigade liha. Viimast on pakkuda küll ainult Reinu talu pidajate sõpradele ja tuttavatele, sest sigu kasvatavad nad ennekõike enda tarbeks.

Jõululauale on Reinu talust peagi minemas ligi sada hane ja parti, kes on saanud talu õuel vabalt ringi joosta ja süüa seda, mis meelepärane. Nii kosuvadki Reinu talu pardid loomulikult rohkem kui kolmekilosteks ja ostjad ei jõua ära imestada, et tegemist on ikka pardiliha, mitte hanega.

Unistus kaamlitest

Reinu talu loomad, linnud ja roomajad moodustavad kokku justkui ühe kireva loomaaia, seega on  pererahvas mõelnud ka oma miniloomaaia avamisele. «Pidevalt küsitakse, miks te ei tee oma miniloomaaeda?» nendib Peeter Raja.

See aga tähendaks vajadust uute ruumide ja puuride järele ning mõningaid ümberehitusi. «Päris nii, nagu meil praegu on, et nutriad jooksevad õue peal vabalt ringi, ei saaks neid enam pidada. Loomade närvikava läheks sassi, kui neid käiks iga päev taga ajamas bussitäis lapsi,» selgitab ta. «Siis peaks eraldusaiad vahel olema, et igaüks mõistaks: oma nina ei pea vastu looma nina panema ja loomad võivad ka ju haiget teha.»

Kuigi Reinu talus elab nii palju erinevat liiki ja tõugu loomi, et pererahval endalgi on nende loendamine tihtilugu sassis, ei ole peremehe unistused uute loomade osas veel ammendunud. «Kaamleid tahaks,» lausub Peeter Raja. «Miks käia kuskil Egiptuses kaamliga sõitmas, kui saaksime Eestis samuti teha kaamlisafarisid? Kaamlid on mu suur unistus ja ma kindlasti tahaksin selle unistuse teoks teha, aga esialgu jääb see siiski kaugema tuleviku muusikaks,» lisab ta.

Reinu talu

  Reinu talus kasvab 30 erinevat liiki ja 50 erinevat tõugu loomi.

  Erilisemate kasvandike hulka kuuluvad näiteks skunksid, pesukarud, iguaan, Aafrika kääbussiil, söekilpkonn ning erinevad maod ja ämblikud.