Parts: euroraha väheneb, aga veel niipea ei lõppe

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Foto: Andres Haabu

Kortermajade elanikel on tekkinud huvi ja tahtmine oma kodusid renoveerida – see on kogu meie elamufondi säilimise üks alustalasid. Eurotoetussummadega on aga aastate jooksul valmis ehitatud palju muudki olulist, räägib aastalõpuintervjuus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on järgmise seitsme aasta ehk euroliidu uue eelarveperioodi jooksul plaanis ühendada senisest paremini ka erinevad transpordiliigid.

Millised on need riigi toimimise ja arengu mõttes olulisemad objektid Eestis, mis on tänu euroliidu rahalistele vahenditele ehitatud ning missugune võiks teie hinnangul olla nende mõju?

Eurotoetuste kasutamise suurem eesmärk on euroliidu riikide arengutaseme ühtlustamine ning selles kontekstis on kõik projektid seda eesmärki silmas pidades olulised. Rääkides suurematest projektidest teedeehituses lõppeval perioodil, võib kindlasti ära mainida Ülemiste ristmiku, Aruvalla-Kose teelõigu, Luige liiklussõlme, Tartu ümbersõidu osalise ehituse ning Mäo ja Maardu liiklussõlmed.

Rekonstrueerimistööde tulemusena on viimaste aastatega suure kvaliteedihüppe teinud meie raudteede kvaliteet kogu Eestis ning seoses uute rongide tulekuga on ehitatud ka uued ooteplatvormid. Saarte inimestele on kindlasti silma jäänud Kuivastu-Virtsu-Rohuküla-Heltermaa sadamate rekonstrueerimine.

Kõik need on ühtmoodi tähtsad ja vajalikud projektid, kuid loomulikult peab tallinlane olulisemaks Ülemiste ristmikku, saarte elanikud aga sadama ehitust. Ent kõigel sellel poleks mingit mõtet, kui need ei muudaks meie inimeste elu turvalisemaks ja mugavamaks ning just seda on nende projektide ehitamisel taotletud.

Hea meel on ka selle üle, et meie korteriühistud on hakanud aktiivselt tegelema kodude renoveerimisega. Viimane pole tähtis üksnes ehitustegevuse valguses, vaid ka energiamajanduse kontekstis, kuna ligi 40 protsenti energiast läheb Eestis just hoonete kütmisele.

Korterelamute renoveerimisprogrammil on tegelikult mitu tahku. Meedias on kombeks arutleda selle üle, mis ajaga renoveerimine end ära tasub, kuid üsna vähe on räägitud renoveeritud hoonete eluea pikenemisest, väljanägemisest ning, mis tegelikult veelgi olulisem, kodu tervislikust sisekliimast.

Harva teadvustatakse endale, kui palju võib korteris olev õhuniiskus, kuivus, hallitus, tuuletõmme jms tegurid mõjutada meie igapäevast tervist. Seega nimetaksin kõiki renoveeritud korterelamuid kokku üheks suureks oluliseks projektiks mitte ainult möödunud, vaid ka tuleval perioodil.

Mida tuua konkreetsemalt esile eelmistest aastatest?

Transpordist rääkides on meie eesmärk olnud tõsta peamistel transpordikoridoridel, mis kuuluvad ka üleeuroopalisse transpordivõrku, taristu kvaliteeti, liikluse sujuvust ja ohutust ning tagada nende omavaheline ühendatus. Seega Tallinna-Pärnu, Tallinna-Tartu-Luhamaa ja Tallinna-Narva maanteed ning Tallinna ringteed, mis ühendab neid kolme maanteed omavahel ja olulisemate sadamatega. Nendel trassidel valmisid, nagu ennist öeldud, Ülemiste ristmik, Aruvalla-Kose teelõik ja osaliselt Tartu läänepoolne ümbersõit.

Koos varasematel aastatel valminud objektidega on lahendatud seega väga suur osa kriitilisi ja seni liiklusohtlikke lõike. Üks oluline puuduv lõik on veel Väo liiklussõlm ja uus Vanasadama ühendus, mida rahvasuus tuntakse kui Põhjaväila. Reisirongiliikluse kvaliteedi tõstmise projektis oli tähtis aasta, kuna kasutusse võeti esimesed uued elektrirongid ja lõpetati diiselrongide testimine, mis tähendab, et uuest aastast lähevad ka need liinile. Maakonnaliinidele soetati üle saja uue bussi ning Eestis ehitati välja maailma esimene üleriigiline elektriautode kiirlaadimisvõrgustik.

Kuigi korterelamute programmiga alustasime juba 2009. aastal, siis tegelikult on meede populaarseks muutunud just kahel viimasel aastal. Lisaks renoveeritud majadele võiks eelmise aasta olulisimaks tulemuseks pidada inimeste teadlikkuse kasvu. Kortermajade elanikel on tekkinud huvi ja tahtmine oma kodusid renoveerida ning see on kogu meie elamufondi säilimise üks alustalasid.

Aeg-ajalt tuletab ikka keegi meelde, et ega euroliidu toetussummad taristusse ole igavesed, ja nii see ongi. Milline on seis praegu ja missugune see on pärast 2020. aastat?

Praegusel eelarveperioodil panustati tõukefondide vahendite abil transpordi taristusse ja elamuehitusse ligi 670 miljonit eurot, uuel eelarveperioodil on see maht veidi enam kui 100 miljoni euro võrra väiksem.

Nii praegu kui ka tulevikus on toetuste maht otseselt seotud riigi käekäiguga – kui Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) ületab 2020. aastaks 75 protsenti Euroopa Liidu (EL) keskmisest, jõuab Eesti vähem arenenud piirkondade kategooriast üleminekupiirkondade kategooriasse (SKT 75–90 protsenti ELi keskmisest) ning see toob kaasa ELi fondide panuse vähenemise, kuid mitte lõppemise.

Eelkõige väheneks sellisel juhul taristusse suunatud Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi vahendite osakaal. Riigieelarvestrateegia koostamisel on toetussummade võimaliku vähenemisega arvestatud. Näiteks teedeehituses, kuhu läheb suurim osa transpordi investeeringutest, on investeeringud järgmiseks perioodiks planeeritud suuremas osas perioodi algusesse ja keskpaika, nii et toimuks sujuv üleminek välisvahenditest rahastamiselt riigieelarvelisele finantseerimisele.

Raudtee omakorda peaks olema 2020. aastaks rekonstrueeritud sellises ulatuses, et edaspidi saaks investeeringud katta juba taristu omanik ehk Eesti Raudtee.

Kokkuvõttes – pärast 2020. aastat eurotoetused kindlasti veel ei lõpe, küll aga võib nende maht väheneda, kui Eesti riik on sedavõrd jõudsalt arenenud, et saame oma majanduse taset võrrelda teiste ELi riikide keskmistega.

Mida tuleb planeerida ja otsustada 2014. aastal?

Lähema kuu-kahe jooksul läheb partnerluslepe meie valitsusse kinnitamisele ning seejärel antakse teatepulk üle Euroopa Komisjonile, kellel on reeglite järgi aega kuni pool aastat see lepe kinnitada. Meile muidugi meeldiks, et nad ei kasuta kogu neile antud aega.

Vahepeal tehakse Eestis kõik ettevalmistused, et kui Euroopa Komisjonist tuleb roheline tuli, saaksime oma meetmed võimalikult kiiresti avada.

Koostamisel on transpordi investeeringute kava, ent riigi investeeringud on tegelikult juba praeguseks arengukava eelnõus enam-vähem paigas ning selleks ajaks, kui komisjon partnerlusleppe kinnitab, oleme valmis nii transpordi- kui ka elamumajanduse meetmeid avama ning ellu viima.

Praegu on lahtised aga kohalike omavalitsuste projektid, mida ELi rahalistest vahenditest toetatakse. Need oleks vaja 2014. aastal enam-vähem selgeks saada. Suurim töös olev projekt on Tallinnas trammivõrgu rekonstrueerimine ja uute trammide ehitus, mille leping sellel aastal allkirjastati. Liinile tulevad ka uued diiselrongid ning aasta keskel tiheneb nende sõidugraafik. Lõpetatakse Tartu idapoolse ringtee ehitus, Kurna liiklussõlm ja Kurna-Luige vaheline ühendus ning alustatakse uue perioodi investeeringuid maanteedesse.

Tallinna lennujaama investeeringutega ohutuse ja läbilaskevõime tõstmiseks on plaanis samuti järgmise aasta lõpus alustada.

Elamumajanduse poolelt jätkame juba praegu renoveerimislaenude käendamisega ning kortermajade renoveerimistoetustega siis, kui komisjon on partnerlusleppe kinnitanud. Valdkonna tulevikku silmas pidades on järgmisel aastal valmimas elamumajanduse arengukava 2030+. Praegu on töös mitmed uuringud, mida kindlasti avalikkusele tutvustame ning mille tulemusi arengukava koostamisel sisendina kasutame. Samuti jätkame kodutoetusega paljulapselistele peredele.

Ettevõtluskeskkond, riik ja kohalikud omavalitsused ise investeerivad ju samuti arengusse – kuhu aga meie elukeskkond just euroliidu toel ja nõudmisel järgmiste aastate jooksul edasi areneb?

Mugavamad liikumisvõimalused asulas parandaks oluliselt elukeskkonna kvaliteeti ning seetõttu on järgmise seitsme aasta jooksul plaanis ühendada senisest paremini erinevad transpordiliigid. Eraldi meede on tulemas raudteepeatuste ühendamiseks kohaliku liiklusega. Samuti on linnades tehtavate transpordiinvesteeringute tegemisel arvestatud

uute piirkondade väljaarendamisega, nagu näiteks vanasadama piirkond.

Olemasolevate kortermajade renoveerimine jätkub enam-vähem senisel kujul, kuid uuendusena toetatakse uuel perioodil rohkem komplekssemaid renoveerimistöid, mille mõju energiasäästule on suurem.

Mis peaks jääma riigi kanda ja mis eraettevõtluse korraldada?

Avalik sektor panustab avaliku ruumi arendamisse. Erasektor arendab eelkõige seal, kus on head transpordiühendused erinevate liikumisviisidega või kuhu need on planeeritud teha.

Unustada ei tohi, et tulevik on järjest rohkem interneti päralt ning selleks on riik ehitamas kiire interneti baasvõrku üle Eesti, kuid siin on oluline ka era- ja vabasektori panus, kelle ülesandeks jääb n-ö viimase miili rajamine, et kiire internet kodudesse jõuaks.

Üldiselt on planeeringute tegemisel tähtis see, et ehitamisel ei maksimeeritaks ruutmeetrite mahtu, vaid eelistataks lahendusi, mis sobivad kõige paremini linnaruumi – sest kaugemas perspektiivis toob see ruutmeetri kohta rohkem tulu.