Siller: ettevõtete laiemast rollist maaelus

Marko Siller Foto: Erakogu

Jah, töökohtade säilitamine ja loomine maapiirkondades on edenemise eelduseks ning see on ka kuum teema. Ent olles puutunud kokku ettevõtetega, kes näevad oma vastutust kogukonnas tööandjaks olemisest laiemalt, tean, et ärisektor saaks märksa rohkem ära teha, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Marko Siller.

Mida ma siis ikkagi silmas pean? Avan teemat lähemalt. Iga ettevõte saab teha oma äriotsused lähtuvalt sellest, milline on iga otsuse mõju kohalikule kogukonnale. Piirkonna ettevõtjate teadlikud valikud nii strateegilisel tasandil kui igapäevategevuses võivad avaldada mitu korda suuremat mõju kui pelgalt töökohtade loomisega saavutada saab.

Lihtne näide: Viljandis asuv metsa- ja põllumaade haldamisega tegelev Vestman Grupp eelistab oma põllumaade rendileandmisel väiketootjaid suurtootjatele. Väiksem arv suurtootjaid oleks mõistagi mugavam administreerida, ent nad peavad oluliseks, et põllumeeste hulgas oleks enam väiketootjaid ning külaelu säiliks, rohkem inimesi jääks maale ning külades püsiks suurem hulk «suitsusid».

Valikute küsimus
Töökohti luues seisab tööandja valiku ees, kas võtta tööle väheste oskustega kohalik elanik ning panustada tema väljaõppesse või minna lihtsama vastupanu teed ja tuua oma ridadesse varasema kogemusega inimene naabermaakonnast.

Samamoodi on valikute küsimus see, kas võimalusel tehakse ostud teadlikult teistelt lokaalsetelt tegijatelt või mitte. Lähenevate jõulude eel võiks ju valida kohalike käsitööliste meeneid, mitte anonüümseid Aasias toodetud vidinaid. Sama lugu on kõigi teiste ostudega. Tihti kohapeal vajalikku lihtsalt ei pakuta, kuid seda enam peaks olemasolevaid võimalusi ära kasutama.

Maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate kõrval on veel eraldi teema ülejäänud Eesti firmade panus elu säilimisse maal. Näiteks väike mahetoidutootja Loodusvägi ostab oma tooraine väga teadlikult eri piirkondade talunikelt, kuigi nad võiksid samad marjad-viljad saada märksa soodsamalt mõnest teisest riigist. Lisaks toodete puhtusele ja tervislikkusele on nende jaoks oluline anda sedasi oma panus maapiirkondade elujõulisusele. See aitab neil kohalikul maitsel põhinevat äri ajada ka tulevikus. Teisedki ettevõtted võiksid oma ühiskondlikku rolli taoliste valikute kaudu hinnata.

Kohalike ostude eelistamise kõrval on teine oluline aspekt oma inimestesse panustamine – tahe olla väga hea tööandja. Sageli kuuleme ju, kuidas muud hüved lisaks töötasule inimesi motiveerivad ja ettevõttega seovad.

Piisav palk on alati keeruline teema. Hea sisekliima, inimeste väärtustamine ja nende kaasamine otsuste tegemisse, tervisliku eluviisi hindamine ning toetamine nii töökohal kui ka vabal ajal, töötajate arendamine ja koolitamine, perede kaasamine ja vajadusel paindliku tööaja võimaldamine – kõik need muud hüved aitavad töötajal end väärtuslikuna ja vajalikuna tunda. See omakorda võib nii mõndagi neist mõjutada üle lahe põhjanaabrite juurde pagemise asemel ikkagi kodukanti jääma.

Ja eks sedasi läheb ka äri paremini – motiveeritud ja suurema omanikutundega meeskond teeb sama ajaga ilmselt rohkem ja parema kvaliteediga tööd. Lisaks hoiab see kaadrivoolavuse madalamal ning värbamisele ja välja-
õppele tehtavad aja- ning rahakulud vähenevad. Üks asi viib teiseni.

Kogukonna panus
Võimalusi kogukonna arengusse panustada on muidugi veel. Aus maksumaksmine aitab omal selgel moel kaasa kohaliku elu edenemisele laiemas perspektiivis. Ühiste probleemide lahendamises kaasa löömine avalikel aruteludel ja töögruppides osalemise kaudu, piirkonna sündmuste toetamine, koostöö kohaliku omavalitsusega infrastruktuuri arendamisel või sihtkoha maine parandamisel – veel mõned aspektid, kus ärisektor saab kaasa lüüa. Miks mitte olla eestvedaja?

Ettevõtte töötajate vabatahtliku tööga saab paljudele asjadele ka koheselt käed külge panna. Selle asemel, et soovitada seda oma inimestel vaba aja arvelt teha, võiks aeg-ajalt kogu kollektiiviga ühiseid vabatahtliku töö aktsioone ette võtta.

See võiks ju väljenduda ka kohalikku kooliharidusse antava panusena. Tasub mõelda, kuidas nii ettevõte kui ka kogukond sellest võidaksid. Üks hea näide on Põltsamaa Felix, kes on võõrustanud kohaliku gümnaasiumi keemiatunde oma laboris. Noortele tähendab see põnevamaid ja praktilisemaid õppetunde, ettevõttel aga tekib võimalus äratada noortes huvi kodu-kohas pakutavate töökohtade vastu.

Ehk tasuks ka kutse- ja kõrgkoolidest praktikante võttes teadlikumalt otsida oma piirkonnast pärit noori ning just neile suveks tööd pakkuda. Iga kokkupuude kohalike ettevõtetega, kes noortele tulevased tööandjad võiksid olla, võib aidata kaasa sellele, et mõte ja unistus oma pesa kodukanti punuda jääb alles.

Ärisektor saab oma otsustega kujundada piirkonna mainet ja elujõulisust väga selgelt. Üks ettevõte üksinda seda ei suuda. Samuti ei piisa muutuste elluviimiseks üksikutest selles artiklis toodud tegevustest. Aga ühise panuse ja süsteemse tegevuse tulemusena saavad kohalikud ettevõtted palju ära teha kasvõi selleks, et ka tulevikus oleks kohapeal häid töökäsi ja arukaid päid.