Lugeja küsib: miks peab erafirma turvamees oskama eesti keelt?

Turvatöötajate keeleoskuse nõue on seaduses kirjas. Foto: SCANPIX

«Miks peavad turvamehed, kes töötavad erafirmas, oskama eesti keelt vastavalt teatud kategooriale? Mulle kui tööandjale on vaja head spetsialisti, aga mitte tõlki, seda enam, et töö pole seotud Eestiga ja inimestega suhtlemisega,» küsib venekeelse Postimehe lugeja.

Vastab keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk.

Keeleseaduse § 23 lõige 2 kehtestab keeleoskusnõuded äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse töötajale ning füüsilisest isikust ettevõtjale ja tema töötajale.

Valitsuse määruse «Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded»  § 8 punkt 13 kohaselt nõutakse turvatöötajatelt, kelle tööülesanded on seotud avaliku korra tagamisega või kes seoses tööülesannete täitmisega kannavad relva või kasutavad erivahendeid, vähemalt B2 tasemel keeleoskust. Määruse § 6 punkt 3 kohaselt nõutakse valvetöötajatelt eesti keele oskust tasemel A2, nii nagu on märgitud turvatöötaja І kutsestandardis. Sama määruse § 2 lõike 3 kohaselt tagab tööandja, et töötajad või ametnikud, kellelt ametialaste kohustuste või tööülesannete täitmiseks nõutakse eesti keele oskust, valdavad eesti keelt nõutaval tasemel.

Keeleoskusnõuete kehtestamise eest asutuses vastutab asutuse juht, nõuete täitmist kontrollib keeleinspektsioon.