Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Spetsialist: kooliks ettevalmistamine peab käima läbi mängu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lapsed uudistavad uhiuut aabitsat.
Lapsed uudistavad uhiuut aabitsat. Foto: Mihkel Maripuu

Lasteaialaste liig vara õppima sundimine võib anda tagasilöögi koolis, spetsialistid soovitavad koolieelikuid õpetada ainult läbi mängu.

Hariduse tugiteenuste keskuse juhataja Ana Kontori sõnul on lasteaialaste vanemate põhiline küsimus neile, kui palju ja mida peaks laps koolimineku ajaks oskama. «Paljudel on mure, et lasteaedades hakatakse liiga vara tähti õpetama ja seda ka vanematelt kodus nõudma, teised aga just seda eeldavad ja nõuavad,» rääkis Kontor.

Tema sõnul on liiga vara hakata näiteks 4-aastaste rühmas õpetama tähti ja koolitunni mudeli järgi tööd tegema.

«Koolieelne iga on ikkagi mänguaeg,» kinnitas Kontor. «Seetõttu käib läbi mängu kogu kooliks ettevalmistav osa, kuniks lapsel tekib endal tõeline huvi arvutamise, kirjutamise, lugemise vastu.»

«Lapse arengus on väga tähtis ettelugemise ja raamatute roll,» rõhutas ta, kuid lisas, et seda tuleb teha järk-järgult, lapse huvi raamatute vastu äratades.

«Kõigepealt vaadatakse koos lapsega suuri pilte, räägitakse ise sinna lookene juurde. Lapse jaoks on oluline, et ka tema peas tekib kujutluspilt sellest, mida ta näeb,» kirjeldas spetsialist.

«Edasi tulevad väikesed jõukohased lühijutukesed, mida vanem loeb ette, seal on ka juba huvitavad kirjanduslikud väljendid. Siis tekib lapsel huvi: näita, kust sa loed. Sealt edasi tuleb tähtedega tutvumine. Nii ütlebki osa lapsevanemaid, et nad ei pannudki tähele, kui laps lugema õppis – aga see käis läbi sünteesimisoskuse,» seletas ta.

Eeloskused kooliks

Eeloskused, mida kooliminev laps vajab, on oskus vaadata, kuulata, tähele panna ja meelde jätta. Kirjutamise või lugemise oskusest palju olulisem on sotsiaalne küpsus: «Laps peab suutma ka teisi kuulata, oma vastamise järjekorda oodata,» märkis Kontor. «Samuti teadma, et vahel tuleb oma tahet maha suruda, arvestada teiste lastega.»

Täiskasvanul on oluline mängu kaudu lapse arengut suunata: arutada, ühiselt otsuseid vastu võtta, rollimänge mängida.

Lapse varasel õppimasundimisel tuleb tagasilöök koolis. «Teadmiste omandamiseks on oluline tugev pinnas: taju, mälu,» kinnitas Kontor.

«Lapsel peab olema mängimise aega – kui see jääb puudu, on osa inimesi, kes ei oska ka täiskasvanuna korralikult elada - nad mängivad, sest see jäi lapsena tegemata!» naeris Kontor.
 

Tagasi üles