/nginx/o/2013/08/20/1980300t1h74c6.jpg)
Tartu maakohus otsustas, et kui ettevõte ei suuda reklaamitud mobiilse internetiteenuse paketi kiiruseid kliendile pakkuda, on kliendil õigus tähtajalisest lepingust loobuda.
Kohus: klient võib tähtajalisest lepingust teatud juhul loobuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal on Tarbija24 saanud mitmeid kaebuseid sideettevõtete klientidelt – soetatud on mobiilse internetiteenuse pakett, mille kiirused ei vasta inimese elukohas reklaamitule. Lepingut lõpetada enne tähtaega aga ei tohi.
Sarnase juhtumi kohta tegi tänavu mais otsuse Tartu maakohus Elisa Eesti AS kahjuks.
Klient sõlmis Elisaga 23.detsembril 2011 liitumislepingu sideteenuse paketi Mint Extra Strong kasutamiseks. Elisa reklaamis paketti piiramata allalaadimiskiirusega, piiramata üleslaadimiskiirusega ja piiramata andmemahuga. Kuivõrd Mint Strong paketil oli allalaadimiskiirus kuni 7 Mbit/s ja üleslaadimiskiirus kuni 2 Mbit/s, siis eeldas tarbija, et Extra Strong paketiga on kiirused veelgi suuremad.
28. detsembris 2011 sõlmiti liitumislepingu lisana ka soodushinnaga vara müügileping. Klient sai 625 eurot maksva sülearvuti 300 euro eest. Tingimuseks oli, et inimene on Elisa klient kaks aastat pärast vara ostmist. Kui klient lõpetab lepingu varem, siis on lepingu järgi Elisal õigus nõuda käsitlustasu 450 eurot, mis on võrdne vara laoväärtusega.
Mullu mais aga kurtis klient tarbijakaitseametile, et ei ole Elisalt saanud lubatud teenust – m-internetti allalaadimiskiirusega üle 7 Mbit/s. Tarbijakaebuste komisjon otsustas, et kliendil on õigus leping üles öelda ilma käsitlustasu maksmata.
Elisa sellega ei nõustnud. Elisa kinnitusel ei saa mobiilse interneti puhul rääkida sama stabiilsest interneti kiirusest kui seda pakub püsiühendus. Elisa kinnitas, et lähtub teenuse pakkumisel «parima soorituse» põhimõttest, märkides ära üksnes võimaliku maksimaalse üles- ja allalaadimiskiiruse.
Kliendi sõnul tagab pakett keskmise allalaadimiskiiruse 0,2-0,7 Mbit/s, mis ei vasta kaugeltki teenuspaketi tingimustele.
Elisa tõi maksimaalsete kõrvale keskmised kiirused
Kohtus ei vaidlustanud Elisa väidet, et tegelik kiirus oli kliendi jaoks 0,2-0,7 Mbit/s. Tartu maakohus nõustus kliendiga, et andmeside kiirus on mobiilse internetiteenuse paketi valimisel oluline asjaolu.
Lisaks leidis kohus, et Elisa käsitlustasu väljamõistmise nõue on üleüldse tühine. Võlaõigusseadus sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kui lepingus on tingimus, mis kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, siis on see tühine. Näiteks, Elisa lepingu järgi pidi vaid klient tasu maksma, kui ta ei täida oma kohustusi. Kui aga Elisa kohustusi ei täida, siis ei pea Elisa mingit hüvitist maksma. Kuna käsitlustasu maksmise kokkulepe oli kohtu meelest tühine, siis ei olnud Elisal alust nõuda kliendilt 450 euro tasumist.
Elisa avalike suhete juht Marika Raiski tõi välja, et viimase kahe aasta jooksul ei ole Elisa üheski kommunikatsioonikanalis võrrelnud mobiilset internetti interneti püsiühendusega. Käesoleva aasta algusel tõi Elisa välja ka m-interneti pakettides võimaldatavad keskmiste kiiruste vahemikud.