Ligi: pangandusliit peab saama puuduva lüli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilsel ELi rahandusministrite nõukogul Brüsselis arutati Euroopa pangandusliidu järgmise sammu, ühtse kriisilahendusmehhanismi viimaseid lahtisi küsimusi.
«On hea, et pangandusliidu puuduvas lülis, kriisilahendusmehhanismis, kokkuleppele lähemale liiguti,» ütles rahandusminister Jürgen Ligi. vEestile on üksikasjadest tähtsamgi, et finantssektor endale ühtsed reeglid saab ning ühisele järelevalvele lisandub ka ühine kriisilahendusskeem, mida rahastavad pangad. Otsustavus pangandusliidu loomisel ja üldine Euroopa majanduse stabiliseerumine näitavad, et eelmiste aastate probleemidest on õpitud. Fookus nihkub nüüd kokkulepitud reeglite korralikule, järjekindlale rakendamisele.»
Kriisilahendusmehhanismi eesmärk on leppida kokku reeglid pankade probleemide ennetamiseks ja nende lahendamiseks maksumaksja raha kaasamata. Mehhanism täiendab käivituvat Euroopa ühtset pangandusjärelevalvet. Eile öösel poolelijäänud aruteludeks kogunevad ministrid uuesti järgmisel nädalal.
Rahandusministrid arutasid veel ka konkreetsete kriisilahenduse meetmete ning hoiuste tagamise skeemidega seonduvaid ettepanekuid, mille üle käivad läbirääkimised Euroopa Parlamendiga. Eelnõude vastuvõtmine on osa pangandusliitu toetavast raamistikust ja nende ulatus on laiem kui pangandusliidul – need kehtivad ka mitte-euroala riikidele.
Lisaks räägiti üldisest majanduskoordinatsioonist: makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusest ja majanduskasvu analüüsist ning stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisest.
Esmaspäevasel eurorühma kokkusaamisel leiti, et Kreeka abiprogrammi neljas ülevaatus vajab lisaaega. Küprose programm on aga hästi käivitunud ja Iirimaa oma edukalt lõpule viidud.