/nginx/o/2013/10/04/2455085t1h4409.jpg)
Riigikogu väliskomisjon käsitles teisipäeval Eesti seisukohti Euroopa Liidu (EL) välisasjade nõukogu 16. detsembril toimuval istungil ning leidis, et viimastel nädalatel tugeva tagasilöögi saanud idapartnerluspoliitika vajab tõsist värskendust.
Mihkelson: EL-i idapartnerluspoliitika vajab tõsist muutust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vaatamata Ukrainas praegu rulluvatele sündmustele, mille täpset lahendust on raske ette ennustada, tuleb Euroopa Liidul jätkata aktiivset välispoliitikat kogu idapartnerluse ruumis,» ütles Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
«Armeenia otsus ühineda Venemaa juhitud tolliliiduga ja Ukraina otsus peatada assotsiatsioonileppe allakirjutamine Euroopa Liiduga viitavad vähemalt osaliselt senise idapartnerluspoliitika läbikukkumisele. See aga ei tähenda, et EL-i huvi peaks taanduma. Pigem vastupidi, Eesti peaks sarnaselt mõtlevate liikmesriikidega tõstatama küsimuse idaparterluspoliitika muutmisest. Laienemismeelse riigina on Eesti huvides jätkuvalt püstitada küsimus – kas idapartnerluspoliitikal oleks suurem õnnestumisvõimalus, kui Euroopasse kuuluvatel Ida-Euroopa riikidel terenduks tulevikus liitumisperspektiiv,» ütles Mihkelson.
Idapartnerluse tippkohtumisel Vilniuses saavutatud tulemus jäi loodetust tagasihoidlikumaks, kuid selge edasiminek kahe idapartneri Gruusia ja Moldova suunal toimus. Ukraina otsus loobuda vahetult enne Vilniuse idapartnerluse tippkohtumist assotsiatsioonilepingu allkirjastamisest. Gruusia ja Moldovaga lepingud parafeeriti.
Eesti toetab Ukrainaga lepingu allkirjastamist lähitulevikus, kohe kui selleks avaneb esimene võimalus. Samuti on oluline lepingute võimalikult peatne sõlmimine Gruusia ja Moldovaga.