Eesti Panga asepresident: euro püksirihma pingutamisest ei päästa

Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul oleks hea, kui riigi kulud ei suureneks. Foto: Peeter Langovits

Keskpanga asejuht Märten Ross ütles, et Eesti elanike ja ettevõtete maksukoormus on juba niigi kõrge, seega tuleks vältida maksude tõstmist eelarveaukude täitmiseks.

Euroopa Keskpanga analüütikud hoiatavad lähenemisaruandes, et Eesti majandust ohustab ülekuumenemine. Kui peaks tekkima järjekordne mullistus, siis millised on eurotsooni pääsenud Eesti valitsuse võimalused majandust tasakaalustada?

Oleme valuutakomitee fikseeritud kursiga elanud varsti juba paarkümmend aastat. Kui kurss on fikseeritud ja ollakse rahaliidus, siis eelarvepoliitika mängib mõnevõrra prominentsemat rolli.

Mida ka aruandest võib välja lugeda, on see, et eelmise buumi ajal käitusime õigesti, aga ilmselt veel liiga vähe ambitsioonikalt. Siin pole kedagi süüdistada, lihtsalt omal ajal alahindasime buumi suurust.

Tuleb toonitada, et valitsuse eelarvekava, mille järgi 2013. aastal peaks eelarve olema ülejäägis, on väga õige. Reservid on aidanud meil hästi kriisist läbi tulla, reservid on ka tulevikus väga olulised.

Suur asi oleks vältida eelolevas valimisdebatis põhjendamatuid tuluootusi ja lubadusi kulusid suurendada. Eelmise majandustsükli ajal läks tööturul lõhe palgakasvu ja tootlikkuse kasvu vahel väga suureks. Õnneks oli meie majandus nii paindlik ja kohandus suhteliselt ruttu konkurentsivõimelisemaks. Turgude paindlikkus on võtmesõna, et toimida hästi rahaliidus.

Kolmas võtmevaldkond on finantssektor. Siin on tark vaadata möödanikku ja aru saada, et kui uus laenubuum peaks ähvardama, siis regulatsioonidega ja avalikkust teavitades saab laenuvõtjate ja -andjate optimismi jahutada.

Teie jutu põhjal teen järelduse, et ega valitsusel pole midagi muud teha, kui ajada ranget eelarvepoliitikat, muus osas tuleb loota teavitusele ja inimeste tervele mõistusele?

Meil on endiselt soodustusi, mis laenu võtma õhutavad. Praegu on intressid madalad ning tulumaksusoodustus pole tähtis, aga see maksusoodustus võib õige pea taas oluliseks saada.

Raport juhib tähelepanu ka sellele, et riigieelarve täitmiseks aktsiise tõstes annab valitsus hoogu juurde inflatsioonile. Kuidas saada üle vastuolust, et riigikassat on vaja täita, aga makse tõsta pole hea?

Ärge võtke minu järgmisi sõnu absoluutse vastuseisuna igasugusele maksutõusule, kuid Eesti Pank näeb, et kriisi ajal on nii riigivalitsemise kulu suhe SKTsse ja ka maksukoormus suurenenud. Kui rääkida valitsussektori defitsiidi edasisest vähendamisest, siis maksude tõstmine ei saa mängida selles keskset rolli.

Kõige parem oleks, kui riigi kulud ei suureneks, samal ajal kasvav majandus peaks mõne aastaga asjad korda ajama. Maksutõusudega riigi kulutusi toetades on oht, et jääme kõrge maksu- ja kulutuste taseme küüsi.

Kuidas mõjutab otsus liituda eurotsooniga meie laenuintresse?

Valdavalt on meie laenuintressid seotud Euriboriga, selles mõttes juba oleme euroalas.

Krediidiriski alanemine euro­alaga liitudes ei ole aga iseenesestmõistetav. Usun, et riskimarginaal võiks alaneda, aga samas olid 2006–2008 pankade küsitud laenumarginaalid liiga väikesed, sest ei katnud tegelikke riske.

Nii et väga suuri muutusi Eesti Pank selles küsimuses ette ei näe. Euro ei ole imevahend, mis mõne ettevõtja äririske vähendaks.

Postimees kirjutas üleeile esiküljel: «Eesti vaev saab tasutud.» Kas euroalaga liitumine tasub meie nähtud valu ja vaeva?

Kui vaeva all mõeldakse riigieelarve kärpeid või ettevõtete restruktureerimist või tööjõu liikumist ühest majandusharust teise, siis see ei ole seotud euroga.

Euro aitas meil seda protsessi fokuseerida, sest muutusi oli kergem läbi viia, teades, et euro stabiliseerib meie majandust. Aga konkurentsivõimet parandada või eelarvet stabiliseerida oli vaja igal juhul, ka ilma eurota.