Investeerida võib ka vääriskividesse

Modell demonstreerimas septembris 59,60-karaadist teemanti «Roosa täht», mis novembris püstitas Genfis oksjonil vääriskivide hinnarekordi. Foto: AFP/SCANPIX

Investeerimiskõlblikud vääriskivid on muutumas üha populaarsemaks nii staatuse sümbolina kui ka kaitseks finantsturgude kõikumiste vastu.

Viimastel kuudel on vääriskivide hinnad püstitanud uusi hinnarekordeid. Oktoobri alguses müüdi Sotheby oksjonil Hongkongis 118,28-karaadine (üks karaat võrdub 0,2 grammiga) valge (õigemini värvitu) teemant 30,6 miljoni dollari (22,8 miljoni euro) eest.

Varem kuulus hinnarekord mais Christie oksjonil müüdud 101,73-karaadisele valgele vääriskivile nimega «Winstoni pärandus» (Winston Legacy), mis müüdi 26,7 miljoni dollari (19,9 miljoni euro) eest.

Vääriskivide värskeim hinnarekord sündis novembri keskel, kui 59,60-karaadine roosa teemant nimega «Roosa täht» (Pink Star) müüdi Sotheby oksjonil Genfis 83 miljoni dollari (61,7 miljoni euro) eest.

Vääriskividesse investeerija ei pea ilmtingimata olema superrikas. Kindlasti oleks Eestis investeerimine vääriskividesse taskukohane umbes kuuele ja poolele tuhandele jõukale, kelle finantsvara väärtus ületab 100 000 eurot, aga usun, et veel mitmekümnele tuhandele inimesele, kelle sissetulekud on keskmisest suuremad.

Tuleb muidugi öelda, et vääriskividesse investeerimine ei ole lihtne. Nendega tegelemine nõuab teadmisi ja kogemusi, aga selle ala spetsialiste saab meil loetleda ühe käe sõrmedel.

Arvata võib, et igaühe jaoks, kes ostab endale kas vääriskivi või vääriskiviga ehte, on see vähemalt alateadlikult ka investeering. Kui kellelgi on tekkinud soov investeerida vääriskividesse, tuleks investeerimisobjekti valida väga hoolikalt.

Vääris- ja ehtekivide nimekiri on üsna pikk, aga mitte kõik vääriskivid pole investeerimiskõlblikud. Tegelikult on sobilikke vääriskive neli: teemant, rubiin, safiir ja smaragd. Teatud mööndustega võiks investeerimiskõlblikeks olla veel mõned kõrgekvaliteedilised kivid nagu loomulikus ja kunstlikus valguses värvi muutvad aleksandriidid, kõrgkvaliteedilised jadeiidid, looduslikud pärlid (neid tänapäeval turul peaaegu ei ole – T. O.), mustad opaalid ning veel mõned haruldused.

Kui parafraseerida Marilyn Monroe tuntud laulukest, siis investori parimateks sõpradeks on teemandid. Teemant on vääriskivide kuninganna ja teemandikaubandus moodustab 80–90 protsenti vääriskivikaubanduse käibest.

Investeerimiseks ei sobi igasugused teemandid, mistõttu tuleks neid valida väga hoolikalt. Kivid peaksid olema piisavalt suured, alates vähemalt ühest karaadist, väga puhtad ja ideaalse värviga, mis teemandi puhul tähendab värvi puudumist. Kõige kvaliteetsemate ühekaraadiste teemantide hind ulatub 20 000 dollarini (14 640 eurot).

Lisaks värvitutele teemantidele esineb ka värvilisi teemante, mis on värvitutest hoopis haruldasemad – kõikidest kaevandatavatest teemantidest on värvilisi vaid 0,1 protsenti – ja hinnalisemad. Investeerimisobjektidena on nende potentsiaal tunduvalt suurem.

Ka värviliste vääriskivide (rubiin, safiir, smaragd jt) puhul on oluline suurus ja kvaliteet ning olulisemaks omaduseks nende värvus ja värvivarjundid.

Kõige kõrgemalt hinnatakse keskmise tumedusega punaseid rubiine, millel võib olla kerge lillakas helk. Rubiinide ja teiste värviliste vääriskivide puhul on tähtis ka nende päritolu ehk leiukoht. Kõige hinnatumad on Birma rubiinid, mille värvust kirjeldatakse tuviverepunasena. Tuntud ja hinnatud on ka Tai ja Sri Lanka rubiinid.

Kõige kvaliteetsemate safiiride värvus on kerge piimja helgiga rukkilillesinine. Nende peamiseks leiukohaks on India Kashmiri provints ja kivikesi tuntakse Kashmiri safiiridena. Kõrgelt hinnatakse ka Sri Lanka ja Tai safiire. Kaubanduses liigub kõige rohkem Austraalia safiire, aga need kipuvad olema liiga tumedad.

Ideaalse smaragdi värv on rohiroheline. Maailma kvaliteetsemad smaragdid tulevad Colombiast; see riik on ka maailma suurim tootja.

Investeerimisel võib olla kaks eesmärki – raha kasvatamine või vara säilitamine. Vääriskividesse tasub investeerida eelkõige vara säilitamiseks, sest nende tormilist hinnatõusu pole oodata, hinnad langevad aga väga harva. Teemantide hinnad on viimase poolsajandi jooksul langenud vaid ühel korral – viie aasta taguse finantskriisi ajal.