Prügiveo hind erineb seinast seina

Foto: Repro

Kui maakonnalinnades Rakveres või Pärnus küsitakse segaolmejäätmetega konteineri tühjendamise eest 120 krooni, siis näiteks Viljandis sõidab käitleja sama raha eest prügi viima viis korda.

See, kui palju peavad inimesed prügiveo eest maksma, oleneb otseselt omavalitsuse suutlikkusest see asi ära korraldada. Hindade vahel on vahemaadest hoolimata lausa hekikäärid.

Näiteks maksab 240-liitrise segaolmejäätmete konteineri regulaarne graafikujärgne tühjendus Ragn-Sellsi hinnakirja järgi pealinnas Lasnamäel 116 krooni ning vaid veidi eemal, Tallinna kesklinnas, 52 krooni. 4500-liitrise konteineri eest tuleb neile Pärnus välja käia 753 krooni, kuid Elvas küsib linna prügiveo konkursi võitja vaid 203 krooni.

«Tallinnas Lasnamäel, Pärnus ja Rakveres ei ole jäätmete vedamine korraldatud,» esitas Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg palju kõrgemate hindade põhjuse. Tema sõnul tekiksidki madalamad hinnad siis, kui neis piirkondades oleks prügivedu korraldatud, sest konkursside korraldajat huvitab alati vaid soodne hind. «Seal on aga vabaturg,» lisas ärijuht.

«Kohustus prügivedu korraldada tuli omavalitsustele 2005. aasta 1. jaanuarist ja seaduse mõte oli, et selleks ajaks on konkursid välja kuulutatud, kuid praeguseks on see realiseerunud umbes 60 protsendil Eesti territooriumist,» kirjeldas Remmelg olukorda.

Eriti kehvas seisus on väikeste valdade elanikud. Näiteks küsib Ragn-Sells 240-liitrise segaolmejäätmetega konteineri tühjendamise eest Läänemaa valdades koguni 135 krooni, kuigi Viljandis saab sama töö tehtud 25 krooniga.

Tallinnas Mustamäel ja Lasnamäel on prügivedu siiani korraldamata, kuna firma OÜ Prügivedu Tallinn vaidlustas aasta tagasi konkursi tingimused. «Me püüame konkursid uuesti välja kuulutada,» sõnas abilinnapea Deniss Boroditš.

Abilinnapea sõnul loodetakse 17. maiks saada jäätmete vedajatelt pakkumised, kuna mitmes Tallinna piirkonnas lõppevad 31. mail senised lepingud. Pärast seda vaatab pealinn üle ka korraldamata prügiveoga Lasnamäe piirkondade tuleviku.

Vabaturulise prügimajandusega Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev märkis, et prügivedu on korraldamisel ja selleks võeti talvel vastavad aktid vastu. «Praegu toimib meil vabaturusüsteem, kus igal inimesel on õigus jäätmevedajaga hinnas kokku leppida,» rääkis ta.

Suurkaev tunnistas, et ei oska öelda, miks on prügiveo korraldamine veninud ja seega inimesed sunnitud kõrgemat hinda maksma. «Mina ei oska seda kommenteerida, siin võib erinevaid põhjuseid olla,» ütles ta.

Ka Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ei osanud öelda, miks on neil siiani prügivedu korraldamata. «Mina nende vanade aegade eest ei oska vastutada, aga märtsi lõpul kuulutasime uue konkursi välja,» rääkis ta. Selle järel peaksid ka hinnad normaliseeruma.

Pärnus tegeldi asjaga siiski ka varem. 2008. aastal kuulutati korraldatud jäätmeveo konkursi võitjaks OÜ Prügivedu Tallinn, kuid sellega ei olnud rahul AS Ragn-Sells, AS ISS Eesti ja AS Cleanaway, kes otsuse vaidlustasid. Nii see korraldamine venima jäigi.

Põhjus, miks korraldamata ja korraldatud kohtades on hindade vahe üüratu, peitub Remmelga sõnul ka selles, et korraldamata kohtades ei asu konteinerid nii kompaktselt ega ole ainult ühe firma teenindada.

«Kogumis- ja administreerimiskulud on märkimisväärne osa,» lisas ta. «Ja kui on teada, et kohe-kohe tuleb konkurss, siis ega keegi väga nende hindade pärast ka ei võitle.»

Remmelg selgitas, et hinnad kujunevad mitmest komponendist. Pisema mahuti tühjendamine ja vedu võib tema sõnul olla kuni üheksa korda kallim kui suurema mahuti puhul.

Kulud erinevad linnas ja maal. Rolli mängivad vahemaad, asustustihedus, teeolud ja käitluskohas küsitav hind.

Remmelgi sõnul on näha trendi, kus sageli minnakse alapakkumiste peale ja mängitakse tasuvuse piiril. «Tõenäoliselt, kui üle Eesti on konkursid tehtud, siis mingi aja pärast tuleb hindade tõusfs,» rääkis ta.

ARVAMUS

Peeter Eek
keskkonna­ministeeriumi jäätmeosa­konna juhataja

Hinnanguliselt kolmandik nendest kohalikest omavalitsustest, kellel on jäätmeseaduse järgi otsene kohustus rakendada korraldatud olmejäätmevedu (KOJV), ei ole seda teinud. Põhjuseks on, et paljud omavalitsused näevad selle korraldamises lisaülesannet – tuleb luua jäätmevaldajate register, konkursid ette valmistada ja korraldada.

Jäätmevedajatele ei meeldi KOJV põhimõte, kuna see jagab turgu ringi ja võitmiseks tuleb pakkuda madalat hinda. Üsna selgelt põhjustab suurt vastuseisu siiani KOJV oluline eesmärk siduda maksimaalselt kõik jäätmevaldajad kogumissüsteemiga.

Seal, kus KOJV ei ole rakendatud, on sageli suur hulk (maapiirkondades sageli 30–50 protsenti) majapidamistest väljaspool kogumissüsteemi. Need, kes siiani on olnud väljaspool, ei pea seda sageli vajalikuks, sest on muud moodi hakkama saanud.

Tagajärjeks on siiani murettekitav üldine prügistamine, kodune jäätmete põletamine, segajäätmete viimine pakendikonteineritesse jms.

Linnad ei ole alati piisavalt aktiivsed ja mõned linnad on KOJVd suisa eiranud. Näiteks Rakvere pikka aega.
Linnad saaksid ja saavad ka iseseisvalt hakkama, kuid väiksematel omavalitsustel on kindlasti palju kasulikum teha piirkonnas koostööd. Sageli tehakse seda siiski üksi, mis paraku tähendab kõrgemaid hindu tarbijatele.
Õiguslikult on KOV ja riik lahutatud ning riik ei rakendada omavalitsuste suhtes sanktsioone, küll aga loob motiive. Näiteks alates 2010. aastast ei maksta enam omavalitsustele tagasi olmejäätmete saastetasust teatud osa, kui kõigis omavalitsuse osades, kus kohustus, ei ole KOJV rakendatud.