/nginx/o/2013/12/09/2679024t1hd981.jpg)
Eesti Post jagas kõige kärmemal jõulukinkide saatmise perioodil nõu, kuidas pakki korrektselt pakendada, et see turvaliselt saajani jõuaks.
Õpetus, kuidas pühade eel postipakki õigesti pakendada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui tavapäraselt saadetakse kuus keskmiselt veidi üle 400 000 paki, siis jõulukuul käib Eesti Posti sorteerimiskeskusest läbi üle 600 000 paki, mille hulgas on rohkesti ka jõulusaadetisi,» tõdes Eesti Posti väliskommunikatsiooni juht Kadri Tonka. Selleks, et paki sisu turvaliselt kohale jõuaks, soovitavad postitöötajad tähelepanu pöörata nende korrektsele pakendamisele.
«Pakendamiseks soovitame olenevalt saadetise suurusest ja kujust kasutada lainepappi, pakkekilet, nööri ning vajadusel ka kaitse- ja täitematerjali,» õpetas Tonka.
Kergesti purunevad ja haprad esemed tasub postitöötajate sõnul lisaks pakendile ümbritseda kaitsematerjaliga (näiteks mullikile, lainepapp, pehmendus, pakkepapp, paber, graanulid). Kui soovitakse pakiga saata näiteks nõusid, oleks mõistlik need paberisse või mullikilesse keerata ja alles seejärel karpi panna.
«Sellistele saadetistele võiks juurde osta ka lisateenuse «ettevaatlikult». Kui ettevaatliku käsitlemise märgist pakil pole, ei võta Eesti Post vastutust saadetise sisu säilimise eest. Mõistagi ei tähenda «ettevaatlikult» kleebise kasutamine, et saadetist ei tuleks sellegipoolest hoolikalt pakkida. Ettevaatliku kleebisega saadetisi kohtlevad postitöötajad erilise tähelepanuga, seda sorteeritakse käsitsi ega asetata selle peale teisi pakke,» selgitas Tonka.
Pakend peaks Tonka sõnul üldiselt olema paraja suurusega. Kui liiga suure pakendi puhul on oht, et ese hakkab paki sees loksuma ja võib kahjustuda, siis liiga väikse pakendi puhul võib katki minna pakend ise.
«Näiteks kui riided on ülitihedalt surutud kitsasse kilekotti, siis võib kott transpordil katki minna. Sellise saadetise puhul on lisaks oht, et kui seda kääride või muu terava esemega avada, võib rikutud saada ka paki sisu,» teavitas Tonka ja lisas, et läbipaistvasse kilesse pakendamisel võiks mõelda ka sellele, et saajal poleks oma kaubale piinlik järgi minna.
Läbipaistva pakendi oht: piinlikkustunne
Vedelike või veelduvate ainete saatmine posti teel on lubatud küll, kuid seda vaid hermeetiliselt suletud nõudes, nentis Tonka. Iga nõu tuleb asetada spetsiaalsesse tugevasse kasti, mis takistab purunemist.
Vedelikku sisaldava paki võiks postitöötajate arvates lisaks veel varustada noole märgiga, mille järgi postitöötajad teavad, mis pidi pakki asetada, et veelgi vähendada lekkimise võimalusi. Lisaks sellele, et keegi ei taha, et tema pakist pool välja tilguks, on lekkivad saadetised suureks ohuks ka teistele pakisaatjatele, kelle pakk võib rikutud saada teise pakisaatja hoolimatu pakendamise tõttu. Kui saadetis on korralikult pakendatud, on tähtis jälgida, et see saaks ka korralikult märgistatud.
Pakendi materjal peaks postitöötajate soovitusel olema valitud selline, et aadresskaart sinna ikka kindlasti kinni kleepuks. Näiteks tekstiililt võib aadresskaart ära tulla ja nii võib saadetise kohalejõudmine viibida kuni omaniku väljaselgitamiseni. «Nii on olnud Eesti Postis omanikuta näiteks sülearvuti, mille aadresskaart on tõenäoliselt lahti tulnud, sest oli kleebitud arvutikotile,» tõi Tonka näite.
Pakendi valimisel tuleb jälgida, et sellel oleks piisaval määral tasast ühtlast pinda, kuhu aadresskaardi kinnitada või saaja ja saatja andmed märkida. «Kord saatis üks Post24 klient pakiautomaadiga huulepulga, millele oli aadresskaart lihtsalt ümber keritud. Selliselt kortsunud paberilt on aga väga keeruline õigeid andmeid kätte saada,» meenutas Tonka.
Huulepulga suurune pakk
«Huulepulga suuruse paki saatmine pole üldse kuigi hea mõte,» möönis Tonka. Sama olulised, kui on paki maksimaalsed mõõtmed, on tähtsad ka paki minimaalmõõtmed. Posti käitlemisel kasutatakse lahtisi puurilaadseid konteinereid, kust liiga väiksed saadetised võivad välja libiseda. Paki minimaalsed mõõdud on 2 cm x 9 cm x 14 cm. Kui pakk on väga väike, siis on soodsam oma saadetis teele panna maksikirja või tähtmaksikirja teenust kasutades.
«Kui lähete pakki saatma postkontorisse, siis üldjuhul annab teenindaja märku, kui pakk on halvasti pakendatud. Kui sorteerimise käigus selliseid saadetisi märgatakse, siis on õigus nende liikumine peatada. Seda teeb Eesti Post muidugi ainult siis, kui on oht teiste saadetiste kahjustumiseks,» rääkis Tonka.
Pakendamisele võib Tonka kinnitusel läheneda loovalt ja kasutada pakkematerjalina kasvõi tapeeti, korduvalt kasutada kilekotte või kingakarpe, kuid tähtis on jälgida, et pakend oleks tugev, ei laguneks laiali ning sellele saab korrektselt märkida saaja ja saatja andmed. Täitematerjalile võib loovalt läheneda riideesemete jms abil.
«Mida lähemale saabuvad jõulud, seda rohkem on Eesti Posti pakisorteerimiskeskuses märgata ka kauneid jõulupakke, mis välimuse järgi otsustades otse kuuse alla või jõuluvana kotti teel on. Ilusaid jõulupakke võib muidugi saata, kuid nende puhul soovitame siiski asjad enne karpi panna ja alles seejärel ilupaber ümber panna. Samuti ei tee paha kui kingipaberile igaks juhuks veel kile ümber tõmmata, sest kingituste pakkimise paberid on tavaliselt üsna õhukesed ja võivad transpordil kortsuda või rebeneda,» soovitas väliskommunikatsiooni juht.