Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/01/24/1537446t1he1ad.jpg)
Hinnamõjusid arvestades on Eesti majandus selle aasta esimese üheksa kuuga kasvanud ühe protsendi võrra, jooksevhindades aga 5,9 protsenti, kirjutas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina statistikaameti täna avalikustatud teadet, millega tõsteti kolmanda kvartali majanduskasvu aastases võrdluses 0,7 protsendini.
Nagu teises kvartalis, ei olnud ettevõtete investeeringud ka kolmandas kvartalis Mertsina hinnangul piisavalt laiapõhjalised. Suurima panuse andsid energeetikasektori investeeringud. Nagu oodatud, olid valitsemissektori investeeringud tugevas languses. Käesoleva aasta jooksul on valitsemissektori investeeringud vähenenud juba veerandi võrra. Ka järgmiseks aastaks ootab Swedbank valitsemissektori investeeringute vähenemist.
Mertsina hinnangul on välisnõudluse paranemine tuntavalt edasi nihkunud. Euroala ostujuhtide indeks (PMI) viitab tema sõnul neljanda kvartali väga kesisele kasvule, mis avaldab negatiivset mõju ka meie kaubanduspartnerite majanduskasvu taastumisele, lisaks pidurdab Venemaa majanduskasvu ebasoodsad toorainehinnad ning tegemata reformid.
Selle aasta majanduskasv tuleb Swedbanki hinnangu järgi tõenäoliselt ühe protsendi lähedal, mis on allpool panga viimast prognoosi.
«Samas ootame ühest küljest välisnõudluse, küll aeglase, taastumise ning tugeva tarbimise toel järgmisel aastal majanduskasvu järk-järgulist paranemist,» kirjutas Mertsina.