/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2010/05/13/367253t1h2653.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul peaks Eestis olema omavahel tihedamalt seotud erinevad teadusprojektid ning ettevõtlus, mis aitaks riigil liikuda nn targema majanduse poole.
Juhan Parts: teadus ja äri peaksid olema Eestis rohkem seotud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetkel tegutseb Eestis kaheksa erinevat teaduse ja tehnoloogia arenduskeskust (nn TAKi), millede arengusse on kuni aastani 2014 suunatud ca 1,5 miljardit krooni.
Nimetatud keskuste pikemaks arengusuunaks peaks majandusministri sõnul olema see, kuidas Eestis tehtavat teadust rohkem äriks või rahaks muuta.
«Tehnoloogia arenduskeskuste programm on kõige süsteemsem katse ehitada üles mingisuguseid võimekusi, kus meie ajud ja ettevõtlus suudaksid midagi ühiselt luua,» sõnas Parts.
Kõigi kaheksa arenduskeskuse käekäiguga tutvumas käinud ministri hinnangul võib keskustes nähtuga suures plaanis rahule jääda.
«Palju meil selliseid kohti pole, kus teadus ja majandus kokku saavad,» tõdes ta.
Samas on ministri arvates küsimus täna hoopis selles, kuidas on nendes arenduskeskustes jagunenud võim ehk kes määrab keskustes ülesannete püstituse: kas ettevõtja või teadlane.
«On olemas arenduskeskusi, kus ettevõtja huvi ja nägemus on uksest sisse astudes kohe näha. Tarkvara TAKis on selgelt näha ettevõtjate väga tugeva agenda kehtestamist, mis lisaks rahalisele panusele peaks olema elementaarne,» hindas Parts.
Samas olevat mõnes teises TAKis justkui mingeid saavutusi, tooteid ja innovatsiooni, kuid kus on ka tunda, et ettevõtjate juhtrolli suurendamine on vältimatu.
«Arenduskeskus ei tohiks muutuda teaduslikuks laboriks, kus tehtu võib jääda igasuguse väljundita reaalses majanduses,» leidis Parts.
Siiski pole mõtet ministri arvates erinevaid TAKe reastada, kuna igaüks neist ajab oma asja.
«Arenduskeskus on teatud võimekus, et tekiks võimalusi mingite lahenduste või toodetega välisturgudele minna. Jätkuv kitsaskoht on see, et TAKi paigutatud rahast ja kulutatud inimtundidest sünniks midagi sellist, millest on võimalik ettevõttes toode välja arendada. Samas peaks sellel tootel olema ka mingit perspektiivi lüüa läbi ka välisturgudel.»
Majandusministri sõnul on Eestis tegutsevatest arenduskeskustest välja kasvamas mitmeid projekte, mis võiksid teatud nišis ka välisturgudel edukaks osutuda.
«Võtame kas või tõulooma aretuse. Ma arvan, et Eesti tõuloomadel on vägagi suur globaalne perspektiiv. See, et meil on potentsiaali aretada tõuloomasid, on maaelu ja põllumajanduse niššide peale mõeldes väga huvitav. Tõuloomade eksportimine on väga huvitav perspektiiv.»
Teisalt leidis Parts, et huvitav on ka ühe TAKi eesmärk arendada välja senisest kõrgema kvaliteediga kunstliku viljastamise tehnoloogiaid. Või siis biotehnoloogia ja vähitemaatika vallas tehtud sammud.
Samas märkis minister, et täna on olukord Eesti arenduskeskuste puhul siiski selline, kus riigi ja ELi poolt sinna suunatud raha hulk on suurem kui erasektori panus. Normaalne olevat aga see, kui erasektorist tuleks kaks kolmandikku ning avalikust sektorist kolmandik finantseeringust.
«Meil on asi vastupidi. Peame liikuma sinna poole, et erasektor ka rohkem panustaks. Muidu oleks tegu ainult riigi poolt rahastatava tavalise laboriga,» tõdes ta.
Ka taandub tehnoloogia arenduskeskuste puhul küsimus sellele, millised on TAKide nõrgad kohad. Teisisõnu peaks rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas arendada tootearendust ning eksporti.