Kas jõulupeolt saadud tervisehäda on tööõnnetus või mitte?

Asutuste jõulupidude hooaeg on alanud. Foto: SCANPIX

Jõulude ajal korraldavad paljud ettevõtted ja asutused oma töötajate premeerimiseks või lihtsalt koosolemiseks erinevaid üritusi. Samas võib juhtuda, et need jõuluhõngulised koosviibimised lõppevad tööõnnetusega, kuigi otseseid tööülesandeid antud hetkel keegi ei täitnud.

Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-uurija Kalmer Kärblane toob näiteks õnnetuse, mis juhtus ühe ettevõtte suvepäevadel, teatas inspektsioon. «Ühe mängu läbiviimise ajal kukkus üks suvepäevadel osalenud töötaja ja sai raskelt vigastada. Töötaja jäi pikalt töövõimetuslehele. Mõne nädala pärast andis töötaja tööandjale teada, et viimane võtaks juhtunu arvele tööõnnetusena. Tööandja keeldus ja juhtum jõudis tööinspektsiooni,» tõi ta näite.

Töötaja väitis oma avalduses, et ta tajus suvepäevadel osalemist kohustusena, üritus oli korraldatud motivatsiooniüritusena, et paremini teha oma tööd ja tunda end ühtse meeskonnana. Asjaolude uurimisel selgus aga, et tegemist ei olnud tööajaga, vaid tööajakavast lähtuvalt vaba päevaga, mille eest töötajatele töötasu ei makstud.

Lisaks oli suvepäevadel ja seal toimunud mängudes osalemine kõigile töötajatele vabatahtlik, tegemist ei olnud tööandja poolt antud korralduse täitmisega ning töötaja ei allunud mängus osalemise ajal tööandja juhtimisele ja kontrollile. Kaastöötajate hinnangul oli tegemist lõõgastava suveüritusega, millega töötajapoolseid kohustusi ei kaasnenud. «Seega ei liigitunud antud juhtum ka tööõnnetuse alla,» võtab tööinspektor juhtunu kokku.

 Juhul aga, kui tööandja oleks teinud suvepäevadel osalemise kohustuslikuks, näiteks oleks toimunud tööalane loeng või seminar, oleks omandatud praktilisi kogemusi edasise töö jaoks vms, jõuaks juhtunu juba lähemale tööõnnetuse olemusele.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõike 1 kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. «Tööõnnetusena ei käsitleta tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Eelkõige võibki antud juhul käsitleda juhtunut kui tööandja muudes huvides tegutsemist,» selgitab Kalmer Kärblane.

Iseküsimus on õnnetustega, mis leiavad aset siis, kui ürituse ametlik osa on lõppenud ja algab vaba aeg. Üldjuhul on ka see aeg sisustatud erinevate tegevustega, sealhulgas mängudega. Nüüd siis tulevadki need piiripealsed juhtumid, kus üks-ühest seisukohta on raske võtta. Tööandjal on töötajate tegevust raske ja sisuliselt ka võimatu kontrollida. Kui töötaja osaleb mängus vabatahtlikult, pole probleemi, tööandja ei sundinud teda seda tegema. Aga samas kui ettevõttes on näiteks neli osakonnajuhatajat ja nad on kohustatud omavahel võistlema, on vabatahtlik osavõtt küsitav ja toimunu võib liigitada tööõnnetuse alla.

Kokkuvõtteks tõdeb tööõnnetusi uuriv tööinspektor, et alati pole tööõnnetuse toimumine üheselt mõistetav ja on erinevalt tõlgendatav.