/nginx/o/2013/12/08/2673994t1h6e30.jpg)
Revolutsiooniliseks paisunud meeleavaldused Euroopa Liidu assotsieerumisleppe toetuseks said Ukrainas hoogu nii võimude valearvestusest meeleavaldajate laialiajamisel kui ka ulatuslikest majandusprobleemidest, Ukraina eksperdi sõnul jättis riik leppe sõlmimata, sest see oli oht korruptsioonile riigis.
Ukraina revolutsioon pole ammu enam tudengiliikumine, sest tänaseks on tänavatel kestva protestiliikumisega ühinenud igasugust rahvast, lähenemislepe Euroopa Liiduga oli paljude jaoks helge tuleviku sümbol, kuid nüüd, kui see unistus Ukraina rahvalt on võetud, jäi silme ette vaid riigi trööstitu olukord, vahendas ERR Uudised «Aktuaalne kaamera. Nädalat».
«Majandusraskused on väga sügavad ja suuresti enese põhjustatud, valitsus on varastanud eelarvest viimasel 2-3 aastal, lisaks viljelevad nad n-ö maksusta ja hävita poliitikat. Ettevõtetelt nõutakse maksude tasumist 2014. aasta jaanuari ja veebruari eest, sest riigi rahakott on tühi ja need on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kes maksustamise survet tunda saavad, sest suurfirmad ja oligarhid pääsevad sellest,» selgitas University College London Ukraina ekspert Andrew Wilson.
«On muidugi ka keskkonnast tulenevaid probleeme, näiteks terase hind, mis on hetkel madal, aga kõige olulisemad probleemid peituvad siiski Ukraina sees, see on põhjus, miks Euroopa Liit pole väga aldis neid kinni maksma,» lisas ta.