Anu-Mall Naarits: näen Eesti konverentsiturul ruumi

Anu-Mall Naarits Foto: Erakogu.

Sel nädalal teatas Marketingi Instituut, et soovib oma tegevust laiendada konverentsiärisse. Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits ütleb intervjuus, et praegu on just õige aeg uue tulijana turule tuua, sest Eesti äriinfo ruum on oluliselt vaesem kui mujal maailmas.

Järgneb intervjuu Anu-Mall Naaritsaga.

Mitmete inimeste sõnul on konverentsiturg Eestis langevas trendis. Miks arvate, et suudate keerulises äris, kus tegutsevad juba mitmed suured tegijad, läbi lüüa?

Ma ei tea, kas praegu on õige või vale aeg. Kui me viis aastat tagasi kõige sügavamas majanduslanguses alustasime, ei olnud ka just parim aeg. Kuid mul on pikka aega olnud arusaamine, et meie äriinfo ruum on oluliselt vaesem kui mujal maailmas. Paljud teemad, mis on viimasel aastakümnel maailmas populaarsed olnud, on meil veel tundmatud. Tahaksime neid Marketingi Instituudis õpetada, kuid näeme, et Eestis pole veel sellelaadset praktikat tekkinud ja peame panustama ise välismaise kogemuse maaletoomisele ning jagamisele, et süstida ettevõtetesse ja organisatsioonidesse inspiratsiooni ja motivatsiooni arenemiseks. Küll siis tekivad ka meie parimad praktikad ja gurud, kellelt õppida.

Võtame näiteks või sellise teema, nagu tööandja bränding, mida me kajastame «Unistuste tööandja: 100 ideed» konverentsil jaanuari lõpus. Me teame, et paljud töötajad ei ole rahul oma tööandjaga, kuid tööandjatel puudub teadmine, kuidas luua ettevõtte kultuuri, mis sobivaid töötajaid ligi meelitaks ja kinni hoiaks ning ebasobivaid aitaks eemal hoida. Nii taandatakse tihti kogu motivatsioonisüsteem materiaalsetele hüvedele, mis aga tegelikult ju motivatsiooni tihti ei paranda.

Või näiteks turismiturundus Venemaal. Teame küll, et Venemaal käib turundus teisiti ja nad otsivad infot teisiti. Aga kuidas siis? Kuna Vene turist on väga atraktiivne paljudele turistidest sõltuvatele äridele, siis räägime just neist teemadest «Ahvatlev külaline Venemaalt: 100 ideed» konverentsil.

Kui kaua olete oma ärimudelit ette valmistanud?

Konverentside korraldamise mõte oli mul peas juba pikemat aega. Aasta aega tagasi viisime läbi rahvusvahelise IATTO maailmakonverentsi Eestis, mis oli väga heaks võimaluseks katsetada ja kogemusi saada.

Kuidas hindate oma tänaseid konkurente, kes turul juba palju aastaid?

Mulle tundub, et need, kes on masu üle elanud, on kõik tublid. Olen paljudega neist koostööd erinevates vormides teinud ja hindan kõiki väga kõrgelt. Kui mujal maailmas kurdetakse, et ärikonverentsid peaksid olema rohkem meeldejäävad sündmused, mitte rutiinsed kohtumispaigad lipsustatud inimestele, siis Eestis on konverentsiturul minu arvates seda vau-efekti osatud hästi tekitada.

Olen koolitaja ja arendaja ning seega otsin lahendusi, kuidas teha nii, et osalejad ühest konverentsipäevast võimalikult palju saaksid. Kuna ka maailm pöördub järjest enam nö ajusõbralike konverentside trendi poole, siis tunnen, et see haakub hästi mu vaatenurgaga, mida ja kuidas konverentsidel teha.

Teine väljakutse on töö esinejatega nii, et lühikestest ettekannetest saaksime maksimaalse sisu kätte. Vähe on inimesi, kellel on kaasasündinud esinemissoon, enamus peavad oma loo haaravaks rääkimiseks palju vaeva nägema. Minu ideaal on see, et esinejad meie üritustel on teinud tööd ja suudavad oma lood parimal võimalikul tasemel esitada.

Milline peaks siis olema ideaalne konverents, et saada neist kasu?

Minu nägemuses peaks konverentsid intensiivsed ja kõiki osalema kaasama. Meie,kui korraldajate,roll on aidata jagada häid lugusid olenemata sellest, kas need on esinejate või kuulajate kogetud. Minu vaimusilmas lahkub meie 100idee konverentsilt inimene, kelle pea on põnevatest ideedest lõhkemas ning ta leiab endas jõudu parimaid neid rakendama hakata nii, et tekiks uusi kogemusi, mida järgnevatel aastatel jagada.

Ajad, mil konverentsid olid kohad, kus viis tarka rääkis sajale rumalale, kuidas on õige viis asju teha, kuuluvad ilmselt minevikku.

«100 ideed» kõlab brändinimena intrigeerivalt. Aga kui neid ideid ei teki nii palju?

Usume oma nägemusse ja sellesse, et Eesti inimesed tahavad midagi värsket. Ideedega on nii, et esimesed on tavaliselt rohkem kammitsetumad ja iga järgmine mõttekild avab nagu mingi puslepildi ja aitab omakorda sünnitada uusi ja palju hullumeelsemaid ideid! Miks mitte proovida ja millegi põneva nimel kõvasti pingutada, eks ju!