Kvoodiaasta kestab 1. aprillist 31. märtsini. Eesti tootjate kuue kuu aruannetest selgus sügisel, et tarnekvoot on täidetud 51,41 protsendi ulatuses. Sellel kvoodiaastal on veel võimalus, et teisel poolaastal toodetakse piima veidi vähem, nagu see tavaliselt on, ja siis võib Eesti trahvist napilt pääseda, kuid järgmisel kvoodiaastal ületab Eesti piimakvoodi põllumajandusministeeriumi arvestuste järgi 5,6 protsendi võrra.
Kui 5,6 protsenti kvoodiületust ei tundugi esialgu kuigi palju, siis mahu poolest on see 38 200 tonni ning arvestades, et iga kvooti ületanud 100 kilogrammi kohta tuleb maksta trahvi 27,83 eurot, teeb see kokku 10,6 miljonit eurot.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul eeldab prognoosi täitumine soodsat turuolukorda ehk piima kõrget kokkuostuhinda, mõõdukaid sisendihindu ja nende tõusu vältimist ja soodsa ilmastiku jätkumist kogu selle perioodi jooksul. «Tootjad on palju investeerinud ja see kindlasti toetab toodangu kasvu, kuid eelkõige mõjutab soodne turuolukord: tootjad saavad praegu piima eest Eesti jaoks head hinda ja lähiaja prognoosid lubavad soodsate olude jätkumist,» selgitas Seeder.
Eesti ei ole oma hädas üksi. Tänavu 31. märtsil lõppenud kvoodiaastal ületasid tarnekvoodi Austria (+3,6%), Küpros (+0,8%), Taani (+0,4%), Poola (+0,2%) ja Saksamaa (+0,1%), lähiajal on oht kvoot ületada ka Hollandil, Itaalial, Iirimaal ja Lätil. Kvoodiületamise tasu kogutakse kokku tootjatelt, kes ületasid individuaalse kvoodi, mis mõjutab kogu riigi kvooti. 99 protsenti kvoodiületamise tasust peab liikmesriik kandma ajavahemikul 16.10–20.11 üle Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja järelejäänud ühe protsendi kasutama restruktureerimismeetmete rahastamiseks.