Värske uuring: Eesti mesi sisaldab taimekaitsemürke

Mesi Foto: SCANPIX

Esmakordselt Eesti põllumajandusmaal asuvatelt korjealadelt korjatud mee puhtust põhjalikumalt uurinud teadlased on sunnitud tõdema, et ka paljukiidetud kodumaine mesi sisaldab taimekaitsevahendite jääke.

«Uuringu tulemused ei kõnele üldse nii ilusat keelt, kui ma lootsin,» ütles Eesti maaülikooli teadur Reet Karise ajalehele Saarte Hääl. Tema sõnul tõestavad värske uuringu tulemused, et ka Eestis koguneb põllumajandusmürke mee ja õietolmu sisse üsna märgatavates kogustes.

Katsed viidi läbi Tartumaal kolmele mesinikule kuulunud 14 taruga, millest pooled paiknesid intensiivsel põllumajandusmaal ja teine pool põllumajandusmaal, kus valdavalt kasvas looduslik taimestu.

Uuringu käigus avastatud taimemürkide loetelu on üsna pikk ja kubiseb keerulistest nimedest. Kui tuua mõni näide, siis 14 uuritud meeproovist leiti üheksal korral suvi- ja taliteraviljadel (sh rapsil) umbrohutõrjeks mõeldud klopüraliidi jääke, mis kahel korral ületasid meele kehtestatud normidega lubatud maksimaalse piiri. Herbitsiidijääke leiti nii tarudest, mis paiknesid alal, kus on palju põllumajandusmaad, kui ka tarudest, mis asusid piirkonnas, kus põllumajanduslikku maakasutust on vähe.

Kolmest meeproovist leiti näiteks kuulsa umbrohutõrjevahendi Roundap toimeaine glüfosaadi jääke ja seda ka aladelt, kus põllumajanduslikku tegevust esineb vähe. Muu hulgas leiti meest ka mesinike endi kasutatava varroatoosi tõrjevahendi toimeainet. Lisaks meele leidus taimemürkide jääke ka suiras ehk kärge paigutatud õietolmus, kusjuures mitmel proovil oli pestitsiidijäägi kogus kõrgem, kui piirnorm toidu või toidulisandina kasutatavatele ainetele lubab.

Aedlinnad kujutavad ohtu mee puhtusele

Reet Karise sõnul tekitas temas uuringu tulemusel kõige enam küsimusi pestitsiidide ilma igasuguse kontrollita kättesaadavus nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna. «Iga tädike võib oma lillepeenra või maasikapeenra rajamisel pritsida herbitsiidi, mille koguse suhtest pindalaga pole tal vähimatki aimu,» ei olnud teadlane päri liberaalse müügipoliitikaga. «Põllumees peab oma tegevusest aru andma ja norme järgima. Tädikesed oma isiklikul aiamaal ei järgi mitte mingeid norme,» lisas ta.

Karise sõnul ei saa selle uuringu põhjal väita, et pestitsiide sattus mee sisse ka eramajapidamiste lillepeenardelt, aga teoreetiliselt on see vägagi võimalik. Eestis on palju 1–2 taruga mesinikke ja aedlinnad oma lilleuputusega on mesilaste liigilise säilivuse seisukohast väga meeldivad ja kasulikud. «Aga kui see lilleuputus on kõik taimekaitsevahenditega töödeldud, siis tassitakse neid kuni sügise lõpuni tarru,» selgitas ta.

Taimekaitsemürkide käsimüügi keelamine oleks Karise sõnul kõige lihtsam sammuke maailma parandamise suunas. «Isegi kui see oleks ainult tilk vett merre, oleks see esimene algatus selleks, et inimesed mõtleksid läbi, miks ja millal keemiat kasutada.»

Eesti mesi kõlbab süüa

Muhu mesiniku Aimar Lauge sõnul ilmneb maaülikooli uuringust tõsiasi, et kõik, mida me põllule pritsime, jõuab lõpuks ringiga meie toidulauale tagasi.

Samas pole mesinikul Lauge sõnul lihtne pestitsiidide sisaldust mees kindlaks teha, sest proovid on hirmkallid ja tavamesinik ei suuda selliseid kulusid kanda.

Suurematel mesinikel on tarusid väga paljudes kohtades, näiteks Lauge oma tarud asuvad 21 eri paigas. «See tähendab, et ma peaks tegema 21 proovi, et saada aru, mis mul toimub,» osutas mesinik.

Reet Karise sõnul on pestitsiidijääkide mitmese määramise analüüs, mida uuringus kasutati, tõesti kallis. Üks proov 53 aine määramise ja glüfosaadianalüüsiga maksis 550 eurot ja see on ka põhjus, miks neid analüüse Eestis siiani tehtud ei ole. Kokku võeti uuringu käigus 63 proovi.

Aimar Lauge hinnangul ei maksa uuringu praeguste tulemuste põhjal Eestis toodetud mee kvaliteedi pärast veel murelikuks muutuda. «Praegu võtsid nad proovid taru seest, võtsid õietolmust ja vahast, aga kui palju satub pestitsiide pärast mee vurritamist kaubameesse, seda me ei tea,» osutas Lauge. «Piltlikult öeldes võeti lehmast koeproov ja saadi teada, et lehmal on pestitsiidid sees, aga piimast ei ole proovi võetud,» selgitas mesinik.

Reet Karise oli nõus, et mee turustamisel jõuab purki ka nende tarude mesi, mille näitajatest taimekaitsevahendite jääke ei leitud. «Kui ma oleksin võtnud kõigi 14 taru keskmised näitajad, siis oleksid need jäänud väljapoole igasugu määramispiiri,» möönis Karise. «Kuna müüdav mesi on segu paljude tarude meest, siis see tõenäoliselt ei sisalda sama kogust pestitsiidi, mida mina leidsin ühe taru proovist,» lisas ta.