/nginx/o/2009/12/02/275758t1h88cc.jpg)
Royal Dutch Shelli 3 miljardi dollari suurune investeering Alaskas nafta otsimiseks on BP Mehhiko lahe katastroofi tõttu ohtu sattunud.
Shell BP lekke pärast Alaskas hädas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast nelja aastat kõva tööd ja 10 kohtuasja, mis Shelli vastu puurimiste tõkestamiseks või piiramiseks algatati, anti grupile 1. aprillil lõpuks viimane õhukvaliteedi tõend, mille alusel nad juulikuus puurid käiku oleksid võinud lasta. Kuigi ka seda tõendit plaanitakse kohtus vaidlustada, lootis ettevõte samal ajal siiski töödega alustada.
20. aprillil Mehhiko lahes toimunud plahvatus ja selle tulemusel tekkinud ulatuslik naftaleke tõid aga Shellile kaela uue nõude. Nimelt palus Obama administratsioon Shellilt selgitusi, mida nad kavatsevad ette võtta selleks, et samasugust intsidenti Alaskas ei juhtuks.
USA valitsus on keskkonnakaitsjate suure surve all, et nad Shelli puurimisplaanid – kel on Alaska rannikuvetes kõige rohkem lepinguid – võimalikult kaugele edasi lükkaksid.
USA siseminister Ken Salazar ütles, et nad avaldavad «lähipäevil» rohkem üksikasju muutuste kohta Alaska naftauuringute plaanides.
Proovipuurimisteks Alaskas valmistub ka ConocoPhillips, kuid nemad on tööde alguse plaaninud alles aastaks 2012.
«Arktika ookeanis on riskid väga suured,» ütles USA keskkonnagrupi Pew Environment Group Arktika programmi direktor Marilyn Heiman, kes on ühendanud jõud Audubon Alaska, Oceana ja Ocean Conservancyga, et proovipuurimistele moratooriumi paluda.
«Võttes arvesse BP Deepwater Horizoni plahvatuse ja naftalekke tõsiseid tagajärgi oleks valitsuse poolt vastutustundetu eelolevaks suveks proovipuurimisteks luba anda,» ütles Heiman.
«Suvel võivad Arktika ookeanis puhuda üle 33 sõlme tuuled ja lained võivad kerkida seitsme meetrini,» lisas ta. «Mehhiko lahes jäid aga puhastustööd katki juba alla 3-meetriste lainetega.»
Shelli asepresident Pete Slaiby, kes vastutab tööde eest Alaskas, ütles aga, et nende plaane selles piirkonnas on alates 2005. aastast, mil nad Beauforti ja Tšuktši meres liisinguid hakkasid võtma, nii regulaatorite kui kohtute poolt ülipõhjalikult uuritud.
«Me oleme selle ettepaneku põhjalikult otsast otsani läbi kamminud,» ütles ta. Slaiby ei soostunud ütlema, mida nad 18. maiks oma ettepaneku juures kohendada kavatsevad, kuid tunnistas: «Ma olen kindel, et sellest intsidendist on võimalik üht-teist õppida.»
Samas tuletas ta meelde, et Shelli esimesed kogemused Alaskas on pärit juba 1960. aastatest, mil nad Cooki abajas puurimist alustasid. «Shell puuris Alaska ranniku 30 puuraugust tervelt 12 ning oli partneriks veel seitsme puhul – ilma ühegi õnnetusjuhtumita. Me olime Alaska rannikul tõelised teerajajad,» ütles Slaiby.
Ta möönis, et riskid on alati olemas, võrreldes seda lennukiga lendamisega – mida ju ikka tehakse, kuigi aeg ajalt juhtub mõni õnnetus. Slaiby sõnutsi on aga Alaskasse plaanitud puuraugud lihtsamad kui Mehhiko lahe omad, mis asuvad süvavetes. Kui Mehhiko lahe puuraugud on ligi 1700 meetri sügavusel, siis Alaskas tuleb sügavust vaid 50 meetrit. Veesurve on sel puhul kolm korda väiksem.
Ta ütles, et sellistes tingimustes suudaks Shell lekke kerge vaevaga sulgeda. Isegi juhul, kui kaitseventiilide või rõhureguleerimise kupliga midagi juhtuks, Shelli puuraugust leket ei tekiks – puurimispulba raskuse ja suhteliselt väikese surve tõttu.
«Need puuraugud ei ole mehhaaniliselt nii keerukad, kui süvamere omad,» ütles Slaiby. Ka jääoludega on Shellil tema sõnutsi palju kogemusi, nii Alaskast, Põhjamerest kui Kanadast.
«Meie jaoks on tähtis, et saaksime töödega pihta hakata ja näidata, et meie käes käib see ohutult,» ütles ta.
Copyright The Financial Times Limited 2010.