Päevatoimetaja:
Sander Silm

Analüütik: hinnakasvu aeglustavad peamiselt väiksemad transpordikulutused

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liisu Arumäe
Copy
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: swedbank

Tarbijahindade kasv püsis novembris oktoobriga sarnaselt madalal, 1,5 protsendi tasemel. Sellise madala hinnakasvu püsimine oli ka ootuspärane. Kuises võrdluses langesid hinnad aga 0,4 protsendi võrra, kommenteerib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tarbijahinnakasvu. 

Kui aastases võrdluses suurendas inflatsiooni enim kodudesse jõudnud elektri kallinemine, siis oktoobriga võrreldes vähenes elektri hind 2,4 protsenti ning kuises võrdluses oli sellel tarbijahindade langusele oluline mõju. Elektri börsihind tõusis aastases võrdluses kodudesse jõudnud elektrihinnast vähem, 13 protsenti, kuises võrdluses oli langus aga suurem (-9,5%). Vahe tuleb peamiselt sellest, et paljudel kodumajapidamistel on pikaajalised fikseeritud elektrihinnaga paketid. Tarbijahindade arvestuses on elektrile tehtud kulutuste kaal olenemata reaalsest kulust kogu aasta jooksul ühesugune. Seetõttu mõjutas suvekuude inflatsiooninumbris sisalduv elektrihinna kasv tarbijaid oluliselt leebemalt, kui nüüd, mil kütteperiood on alanud ja elektrit tarbitakse kodudes reaalselt rohkem.

Elektrihinna aastane kasv mõjutas tarbijahindade kasvu ühe protsendipunkti ulatuses. Samas kompenseeris transpordi odavnemine enam kui poole elektri kallinemisest. Sellest said aga rohkem kasu aasta algusest tasuta ühistransporti kasutavad pealinna elanikud. Lisaks langes mootorikütuse hind aastases võrdluses 4,7 protsenti ning kuises võrdluses 0,5 protsenti. Oktoobriga võrreldes mootorikütuse hinnalangus siiski aeglustus. Maailmaturu toornafta hind oli novembris eurodes aastases võrdluses kuus protsenti odavam. Tugev euro on kütuse hinnad eurodes soodsamaks muutnud.

Oluline mõju on ka toiduainete hinnakasvu aeglustumisel. Toiduainete hinnakasv aeglustus juba neljandat kuud järjest ning jõudis novembris aastases võrdluses 2 protsendini. Maailmaturu toiduainete hinnad on languses juba alates käesoleva aasta maikuust. Novembris langesid maailmaturul toiduainete hinnad aastases võrdluses 4,4 protsenti. Samas käitusid hinnad toiduainete lõikes üsna erinevalt, näiteks teraviljahinnad langesid tugeva saagi tõttu 24 protsenti, samas kui piimahind tõusis 23 protsenti.

Jätkuvalt olid tugevas languses sidekulude ning koos kõrgharidusreformiga tasuta kõrghariduse sisseseadmisest tulenenud haridusteenuste hinnad.

Hinnakasv aeglustub enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides. Eurotsoonis aeglustus hinnakasv oktoobris 0,7 protsendini ning novembris 0,9 protsendini nii energiahindade languse kui toiduainetehindade kiire aeglustumise toel. Väline hinnasurve toiduainetele ja kütusele on kiiresti vähenenud.

Selle aasta hinnakasv tuleb veidi madalam meie varem prognoositud kolmest protsendist. Järgmiseks aastaks ootame maailmaturul toornafta dollaris hindade languse süvenemist, kuid toiduainete hindade languse aeglustumist. Euro nõrgenemine võib aga naftahinna langust oluliselt vähendada või selle isegi veidi kallimaks muuta. Järgmise aasta alguses toimub baasefekti tõttu kahe vastassuunalise hinnamõju- selle aasta alguses tõusnud elektrihindade ja tasuta transpordi - tarbijakorvist välja taandumine. Kokkuvõttes ootame madala hinnakasvu püsimist. Samas hakkab kiire palgakasv mitmete tööjõumahukamate teenuste hindadele üha enam survet avaldama. 

Tagasi üles