Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Napsi miinimumhind on õigusvastane

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kange alkoholi tootjaid Eestis häirib see, et lahja alkoholi aktsiis on kange alkoholi aktsiisist madalam.
Kange alkoholi tootjaid Eestis häirib see, et lahja alkoholi aktsiis on kange alkoholi aktsiisist madalam. Foto: Liis Treimann

Alkoholipoliitikat kujundama hakkavas rohelises raamatus on praegu võrdsena sees vajadus koguda ja analüüsida alkoholile miinimumhinna kehtestamise mõjusid kui ka soovitus kaaluda lahja ja kange alkoholi aktsiisi ühtlustamist.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas (RE) on seda meelt, et tuleb kaaluda kõikvõimalikke ideid, teiste seas miinimumhinna kehtestamist. Aktsiiside ühtlustamise suhtes on vastumeelsust väljendanud rahandusminister Jürgen Ligi, samuti peaminister ja õlletootjad.

Kange alkoholi tootjatele ja terviseedendajatele on viimase kahe aasta jooksul tundunud õiglane (ühtedele eelkõige ärilises mõttes, teistele tervishoiu ja riigieelarve täitmise mõttes) aktsiiside võrdsustamine, mis võiks aastas riigikassasse lisaraha tuua vähemalt 50 miljonit eurot. Eilne Postimees kirjutas, et viimase kümne aasta jooksul oleks võinud Eesti riik kange ja lahja alkoholi aktsiisi võrdsustamise korral teenida üle poole miljardi euro täiendavat eelarvetulu.

Kuna aktsiiside võrdsustamist vähemalt selle valitsuse puhul ei juhtu, tasub vaadata lähemalt miinimumhinna kehtestamise ideed, millest eelistab rääkida sotsiaalminister.

Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu soovil analüüsis vandeadvokaat Daisy Tauk alkoholi piirhinna kehtestamise õiguspärasust ning jõudis järeldusele, et alkoholile miinimumhinna kehtestamine on õigusvastane nii Euroopa Liidus kui ka Eestis.

Vastuolu Euroopa lepetega

Miinimumhinna kehtestamine on nimelt vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepinguga, kuna kahjustab kaupade vaba liikumist ELis. Euroopa Komisjon on kutsunud Suurbritannia parlamenti hoiduma «ebaproportsionaalsest, ebaefektiivsest ja Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevast alkoholi miinimumhinna kehtestamisest ning jääma alkoholiaktsiisi kui tõendatud efektiivsusega alkoholi liigtarvitamise vähendamise juurde».

Komisjon on leidnud, et rahva tervise kaitse on ülioluline, kuid selle kaitseks tuleb kasutada sobivamaid meetmeid, milleks on alkoholiaktsiis. Euroopa Kohus on leidnud, et tarbija ei saa miinimumhinnast kasu. Kohtu praktika ütleb selgelt, et nende sätestamine on vastuolus Euroopa Liidu õigustega.

Tõsikindlaid mõjuanalüüse pole tehtud, kuid euroliidu liikmesriigid Austria, Bulgaaria, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Poola, Portugal, Rumeenia ja Hispaania leiavad, et miinimumhinna kehtestamine on ebaefektiivne ja ohustab oluliselt kaupade vaba liikumist Euroopa Liidus.

Prantsusmaa leiab koguni, et alkoholi piirhinna kehtestamise mõju Euroopa kaubanduse tasakaalule oleks katastroofiline. See toob ebaseadusliku kaubandustõkke, ei lahenda alkoholi liigtarbimise probleemi, ei tõkesta alaealiste joomist ega suurenda laekumist riigikassasse, seevastu suurendab jaemüüjate sissetulekuid ning paneb nad eriti huvituma kange alkoholi müügi suurendamisest.

Õlletootja A. Le Coq juht Tarmo Noop peab seevastu katastroofiks aktsiiside ühtlustamist, mitte miinimumhinna üle arutamist. Noop ütles Postimehele, et kui kogu maailm ei ole kaalunud aktsiiside võrdsustamist, siis miks peaks Eesti eksperimenteerima ning õlle tootmisest ja tarbimisest kalli nišiasja tegema, mis pärsiks Eesti majandust ja suunaks noori kanget alkoholi jooma. Ta ei näe otsest lahendust miinimumhinnas, kuid peab seda arutamist väärivaks ideeks.

Vabaturgu ei tohi takistada

Tulles Euroopast koju, võib piirhinna kehtestamises näha vastuolu Eesti põhiseadusega, mis ütleb, et ettevõtlusvabadus on demokraatliku õigusriigi üks  põhiõigustest ning vaba turumajanduse toimimise alus. Riik ei pea andma ettevõtjale vahendeid ettevõtlusega tegelemiseks, kuid peab looma õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks.

Konkurentsiamet on rohelise raamatu koostamise kohta ERRi uudistele öelnud, et riik peaks hinda reguleerima ainult monopolide puhul ning tekitama võimalikult paljudes majandusharudes vabaturu.

Vabaturg annab parima hinna ja kvaliteedi suhte. Eesti puhul tähendaks miinimumhinna kehtestamine riiklikku hinnaregulatsiooni ka mittemonopoolsetele ettevõtetele. Vaba turumajandusega riigis kehtestab riik makse, mitte hindasid.

Kuivõrd Euroopa Komisjon ja suur osa Euroopa Liidu liikmesriike on leidnud, et rahva tervise kaitse on oluline, kuid vabakaubandust ja ettevõtlusvabadust ei tohi piirata, ei ole riikliku hinnaregulatsiooni kehtestamine proportsionaalne meede.

Ehkki aktsiiside ühtlustamise asemel laialdaselt propageeritav alkoholi miinimumhind on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepinguga, miinimumhinna kui meetme on aga välistanud Euroopa Kohus ja Euroopa Komisjon ning pealegi on see vastuolus ka Eesti põhiseadusega, jätkavad sotsiaalminister ja tema ametnikud miinimumhinna surumist Eesti alkoholipoliitika alusdokumenti.


Arvamused

Seisukohad alkoholi miinimumhinna kehtestamise kohta, mis järgnesid Šotimaa vastavale ettepanekule.

•    Austria: «Austria soovib välja tuua, et sigarettide miinimumhinna Austrias keelas Euroopa Kohus 2010. aastal tulenevalt selle kokkusobimatusest ELi õigustega. Kuigi tundub, et see võiks olla teretulnud tervishoiupoliitika vaatenurgast, vaevalt miinimumhinna kehtestamine iseenesest alkoholiprobleeme lahendab.»

•    Bulgaaria: «Muudatused loovad mitmeid takistusi Bulgaaria veinide ja kange alkoholi tootjatele. See poliitika on vaba kaubanduse põhimõtte rikkumine ning seda võib tõlgendada kui takistust kaupade vabale liikumisele.»

•    Taani: «Sellise iseloomuga meede peab olema mittediskrimineeriv, vajalik ja proportsionaalne.»

•    Prantsusmaa: «Miinimumhinna kehtestamine tähendab suurt riski müügile, põhjustades madala hinnaga veinide ja kange alkoholi turu tasakaalu rikkumise. Samad eesmärgid saaks saavutada muude meetmetega, mis oleks kaubandusele vähem piiravad. Selle mõju Euroopa kaubanduse tasakaalule oleks katastroofiline.»

•    Saksamaa: «Tunnistame, et vaba kaubanduse piiranguid võib lubada, kui need on põhjendatud tulenevalt kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku kaalutlustel või tervise ja elu kaitseks. Antud juhul võib see nii olla, kuid isegi sellisel juhul peaks see poliitika olema kõige vähem piirav vahend eesmärgi saavutamiseks. Saksamaa nõuab, et Ühendkuningriik arvestaks neid kaalutlusi ega võtaks vastu meetmeid, mis rikuvad Euroopa Liidu õigust.»

•    Itaalia: «Miinimumhinna fikseerimine oleks ebaõiglane ja diskrimineeriv ega ole absoluutselt põhjendatud tervisekaitse meetmena, mis kasutaks ära ühenduse reeglite erandit. Väljendame kindlat vastuseisu.»

•    Holland: «Kaupade vaba liikumise printsiip ei ole a priori takistus miinimumhinnale, kuid Euroopa Kohtu pretsedendiõigust tuleb arvesse võtta.»

•    Poola: «Miinimumhind seab Šotimaal toodetud tooted privilegeeritud positsiooni, piirab vaba konkurentsi mehhanisme ning aitab kaasa odavama alkoholi illegaalsele tootmisele ja müügile.»

•    Portugal: «Ettepanekul oleks dramaatiline mõju. See on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne siseturu korrektse toimimise rikkumine.»

•    Rumeenia: «Meede moonutab kunstlikult alkohoolsete jookide konkurentsi turul ja häiriks turgu, elimineerides läbipaistvuse, vaba konkurentsi ja kaupade vaba liikumise põhimõtted.»

•    Hispaania: «Miinimumhindade kehtestamise süsteem võib olla importkaupade turgu kahjustav. See meede oleks vastuolus kaupade vaba liikumisega ning seda ei saa põhjendada avaliku huvi kaalutlustega.»

Allikas: BBC

Tagasi üles