/nginx/o/2011/03/31/548896t1h99cc.jpg)
Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski tunnistas, et kommunikatsioon e-arvete tasuliseks muutmise osas oleks pidanud olema selgem.
Elisa: meie kommunikatsioon oleks pidanud olema parem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raiski rõhutas, et tasuta e-arve vaatamise võimalus jääb tegelikult alles, kui klient ei soovi, et see talle saadetakse, kirjutab ERR uudisteportaal.
«E-arve tuleb kliendile kas juba harjumuspäraseks saanud kanalisse - Elisa iseteenindusse, arved.ee keskkonda - või uude kanalisse ehk panga iseteenindusse,» märkis Raiski, kes toonitas, et tasuliseks muutub vaid eraldi e-mailiga saadetav arve.
Ta selgitas, et kuna Elisal tuleb uue määruse järgi välja saata ka e-arve panka, siis e-postiga veel eraldi topeltsaadetav arve läheb tasuliseks.
E24 kirjutas 2. detsembril, et Elisa hakkab tulevast aastast küsima klientidelt e-arve pakkumise eest 0,6 eurot kuus, kuna e-arvest saab Euroopa Liidu jõustunud regulatsiooni (SEPA) tõttu mugavusteenus.
Tarbijakaitseamet teatas Postimehele, et taunib Elisa kavatsust võtta alates uuest aastast tarbijatelt neile e-arvete saatmise eest tasu ja ei välista ka järelevalvemenetluse alustamist.
Eesti Pank nõustub tarbijakaitseametiga ja ütleb, et Elisa selgitused teenustasude tõusule on eksitavad, kui firma põhjendab klientidelt e-arvete kasutamise eest tasu küsimist SEPAga.