/nginx/o/2013/12/05/2667124t1hf0df.jpg)
On vähe inimesi, kes armastaksid koosolekuid. Eriti vastumeelsed aga on inimestele koosolekud, mille sisu ja mõttekus tundub küsitav, kirjutab Inc.com.
Mis oleks, kui ei peaks nii palju koosolekuid...
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et sinu korraldatud koosolekud neil osalejatele sellistena ei tunduks, küsi endalt enne järjekordse koosoleku kokkukutsumise teate laialisaatmist alljärgnevad neli küsimust. Ja vasta neile ausalt.
Kas on üldse mõtet seda koosolekut teha? Hea põhjus koosoleku kokku kutsumiseks on näiteks see, et on vaja mõni asi ära otsustada või etoleks vaja koguda ja vahetada ideid.
Kas me peaksime kohtuma kohe? Kui teed koosoleku väga lühikese etteteatamisajaga, võib juhtuda, et mõni otsustava tähtsusega inimene ei saa osaleda ning sellepärast muutub kogu koosoleku pidamine mõttetuks.
Kas koosolekule on mõni alternatiiv? Kui eesmärk on lihtsalt inimeste informeerimine nt projekti seisust, siis seda saab edukalt teha e-kirja teel. Kui info puudutab vaid mõnda inimest, pole samuti mõtet kokku kutsuda suurt seltskonda, vaid suheldagi nendega otse.
Mis siis, kui me koosolekut ei korraldaks? Kui sulle tundub, et sellest ei muutuks õigupoolest midagi, siis see ongi vastus küsimusele – seda koosolekut ei peakski korraldama.