Pärast töötuna mööda saadetud kümnendit – põhjuseks seljavigastus ja krooniline alkoholism – leidis Fred Schiphorst mullu lõpuks rakendust. Kell pool kuus ajab ta end maast lahti, teeb koeraga õues tiiru ära, paneb ette punase lipsu ja siirdub Amsterdami uulitsaile prügi pühkima.
«Tuleb viks välja näha,» selgitas 60 aastane endine ehitustööline New York Timesi reporterile.
Schiphorsti tööpäev algab alati kell üheksa kahe purgi õllega – avanss palgast, mis makstakse enamjaolt välja alkoholis. Lõunapausil saab ta veel kaks purki ning tööpäeva lõpuks veel ühe. Või isegi kaks, kui kõik sujus ilusti.
«Ma ei ole uhke, et olen alkohoolik, aga ma olen uhke, et mul on jälle töö,» ütles Schiphorst, kes tunneb rõõmu ebatavalisest valitsuse poolt rahastatud alkohoolikute töölerakendamise programmist.
Lisaks õllele – mark sõltub sellest, mida pruulijad parasjagu kõige soodsamalt pakuvad – saab iga töömees pool pakki rulltubakat, tasuta lõuna ning 10 eurot päevas.
Programmi käivitas mullu eraviisiline sihtasutus nimega Rainbow, mida valdavalt (80 protsendi ulatuses) rahastab valitsus. Initsiatiiv on populaarne ning kroonilisi alkohoolikuid on ootejärjekorras ridamisi.
Õlu-töö-eest skeemid on käivitunud juba kolmes Amsterdami linnaosas, neljaski on hakanud kaaluma võimalust eeskuju järgida. Idee olla pälvinud ka teiste Hollandi linnade tähelepanu.
Kaitsmaks valitsust kriitika eest kinnitab SA Rainbow, et töötasuks kasutatud õlle maksavad nad kinni oma rahadest. «Valitsusel oleks raske öelda, et nad ostavad teatud inimgrupile õlu, sest siis ütlevad teised, et meie tahame ka,» selgitas sihtasutuse juht Hans Wijnands.