Katse: milline on tänavu parim piparkoogitainas

Postimehe piparkoogitainaste tänavusel pimekatsel tunnistasid vanurite eneseabi- ja nõustamisühingu köögitoimkonna memmed parimaks ökotaina.

Kadriorus asuva päevakeskuse küpsetajate toimkond ootas ajakirjanikku ja fotograafi keldrikorrusel kohvi, omatehtud muffinite ja tatrajahukoogikestega. Kohale olid tulnud Helgi, Ene, Merike, Reet, Eljo, Asta ja Eevi.

Küpsetajate toimkonna eestvedaja Helgi Õitsmetsa juhtimisel alustasid naised tainaste rullimist. Esmalt tuli ette panna korralik põll. Üks prouadest võttis endale kõige vastutusrikkama rolli – Eljo jäi ahjuvalvuriks ja jälgis küpsemist. Kõikide tootjate tainad nummerdati, et neid pärast pimetestis hinnata. Et tulemusi veelgi huvitavamaks teha, lisati 11 poetaina sekka üks kodus tehtud tainas.

Küpsetaja Ene Vilde oli katseks korralikult valmistunud. Tal oli kaasas kodus valmistatud tainas ning ka sellest küpsetatud ja glasuuriga kaunistatud piparkoogid, koogivormid, nuga ja spetsiaalsed kiled.

Ene teeb piparkoogitaina alati ise. «Ma tõesti ei tea, mida need poes müüdavad tainad endast kujutavad,» nentis ta. Lahkelt jagas naine enda piparkoogiretsepti, mille tuttav talle ligi 30 aastat tagasi andis. «See retsept on inimestele alati meeldinud,» kinnitas ta.

Samal ajal üllatas kaaslasi Ene tehnika taina rullimisel. «Ma rullin piparkoogitainast alati kahe kile vahel. Nõnda ei ole vaja jahu ega pea tainast ümber tõstma,» selgitas ta nippi. Kui tainas on õhukeseks rullitud, tuleb üks kile ära tõmmata, vormiga tainasse koogid vajutada ning eemaldada üleliigne tainas. «Tainas tuleb kohe sirinal kile pealt lahti,» kiitis küpsetaja.

Viimaks tuleb kookide peale asetada küpsetuspaber ning kile teiselt poolt ära tõmmata. Parim on selleks puhuks kasutada polüetüleenkile. «Võtke hea vorm ja teil tulevad head piparkoogid,» lubas Ene. «Nii ilus! Vaata, missugune nõks! Väga kaval,» hüüdis kõrvalt Eevi ja kiitis kaaslase tehnikat.

«See tainas on nüüd hästi vedel. Ma ei ole sellise konsistentsiga eriti harjunud. Seda ei anna üldse tõsta,» leidis Ene Pagaripoiste tainast rullides. Reval Kondiitri tainas tundus talle aga pisut rabe, Rõõmu Küpsetuskoja tainas seevastu kõvem. Eljo nentis, et Hagari tainas oli küllaltki jäik. «Väga raske, ei olnud hea rullida,» ütles ta.

Naised möönsid, et tainad olid transpordi käigus pisut liiga pehmeks muutunud – need peavad alati olema külmast võetud. «Ökotaina sai kõige õhemaks teha, aga teised jäid pisut paksud. Ma proovisin küll igatepidi, aga ei õnnestunud. Eks näis, mis neist tuleb, kerkivad hirmsasti. Toorelt maitsesid kõik ühtemoodi hästi,» kirjeldas askelduste keskel Merike.

Õiged piparkoogid on prouade üksmeelsel hinnangul võimalikult õhukesed. «Ta peab olema nii õhuke, et peaaegu paistab läbi,» lausus Ene. «Minu meelest peab piparkook olema imeõhuke, kui ta üldse on piparkook,» arvas ka Merike. Eakad ise väga piparkoogimaiad ei ole. «Mina ei tohi näiteks nisujahu süüa. Sellepärast tõingi täna tatrajahust koogid,» ütles rullimise hoos Merike.

Kui oli aeg toorikud ahju pista, tekkis vaidlus selle üle, mis temperatuuril piparkooke küpsetama peaks. «Ma panen 250!» ütles üks. «250 on küll palju. Võiks ikka vähem panna,» teatas teine. Demokraatlikult otsustati ahi jätta napilt 220 peale, kuna tegelik temperatuur pidavat pliidil olema madalam.

«Vanasti oli piparkookides puudu magusust. Nüüd on need küll magusad, aga nendel tainastel, mis ma täna proovisin, jäi küll vürtsi väheseks,» mõtiskles Eevi. «Näiteks kaneeli, nelki ja pipart võiks palju rohkem olla. Poetainast ostes panen alati võid ja vürtse juurde. Nendele, mis on vähemagusad, panen kogelmogelit ka,» jutustas Eevi. Ta lisas, et tumedam piparkook on ilusam – tumedus sõltub sellest, millist siirupit kasutati.

Merike jagas nõuandeid, kuidas valmistada võimalikult naturaalset glasuuri. «Näete, siin on kuivatatud ja ära jahvatatud peet. Kui see segada vahustatud munavalgega, saab hea glasuuri. Väga ilus punane värv tuleb, ei ole toiduvärvi vaja kasutadagi. Teine asi on kuivatatud kõrvits, millega saab ilusa kollase värvi,» näitas ta kaasa võetud purke.

Kui piparkoogid olid küpsenud, asusime üheskoos maitsma ja degusteerima. Daamide südame võitis Pagar Võtaksi mahe piparkoogitainas, mis kogus kõige rohkem punkte. Pagar Võtaksi toode koosneb nisupüülist, võist, roosuhkrust, odralinnase siirupist, kaneelist, ingverist, küpsetuspulbrist ja nelgist. Tainast iseloomustati nii: «Super! Aitäh taina tegijatele!», «Omapärane ja võid on tunda», «Väga hea vürtsine, kõik on paigas».

Ökotainast ei jäänud palju maha kodus valmistatud tainas ning Pagaripoiste toode. «Väga muredad, maitselt ehtne piparkook», «Hea maitse, mure», «Krõbedad, mahedad».

Kodus valmistatud maiusi iseloomustati nii: «Õige piparkook, mahe», «Kõik on paigas».

Valdav osa tootjaid jäi ühtlasele keskmisele tasemele, sealjuures ka kõige kallim, Gourmet Club, mille kohta öeldi isegi «maitsetu» ja «igav». Nigelamaid kommentaare korjas seekord Saare Leib: «Keskpärane, igav», «Täiesti tavaline küpsis, pole piparkoogi maitset». Ka Hiiu Pagari piparkookidele heideti ette liiga tagasihoidlikku maitsestamist.

Vaata tainaste hindu ja edetabelit juuresolevalt fotolt.