Politsei ja meditsiin ei suuda JOKK-retseptiärile piiri panna

Haigekassa andmetel väljastati doktor Štšennikovi nimel 2012. aastal 445 retsepti, millest 369 narko- ja psühhotroopsetele ainetele ja 2013. aastal novembri lõpu seisuga isegi rohkem – vastavalt 561 ja 399. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kuigi narkootiliste ainete nimekirja kuuluvate retseptiravimite väljakirjutamine psühhiaater Aleksandr Štšennikovi pisiärides on võrdne keskmise suurusega haigla omaga, pole kohus mehe arstilitsentsi tühistanud.

Novembri keskel tegi Põhja prefektuuri narkotalitus koos ravimiametiga läbiotsimise psühhiaatria konsultatsioone pakkuvas osaühingus Meelerahu ning vahistas doktor Aleksandr Štšennikovi ja tema kompanjoni Andre Enesaksa kahtlustatuna narkootikumide vahendamises, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».

Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juhi Kaido Kõplase sõnul sattusid nad paar nädalat tagasi uuesti politsei vaatevälja, kuna teiste menetluste raames saadi kätte isikud, kellel olid kolmandatele isikutele välja kirjutatud erinevate ravimite retseptid.

Kõiki neid ravimeid saab tarvitada ainult arsti ettekirjutusel ehk retseptiga ja need on psühhotroopsete ning narkootiliste ainete nimekirjas.

Tandem Štšennikov-Ernesaks on varemgi narkomaanide varustamisega vahele jäänud. Jahmatav pole see, et nad jälle retseptidiilerlusega tegelesid, vaid kui hambutu on meditsiini järelevalve nende suhtes.

Terviseameti peadirektor Tiiu Aro kinnitusel on Štšennikov 1990. aastate lõpust saati seda teinud ning tegemist on nõiaringiga, kus asi on ka praegu politsei menetluses.

2003: soomlaste tabletiturism

Et asja absurdsusest ja mastaapsusest aru saada, tuleb minna ajas kümme aastat tagasi. 2003. aastal maabus Tallinna apteekides Subutex. Meil registreeriti ravim raskete vähihaigete valuvaigistina, aga Soomes kasutati seda narkootilist preparaati ka heroiinisõltlaste võõrutusravis.

Paraku väljus see kontrolli alt, Subutexi kui mõnuaine kuulsus levis ja üle lahe hakkasid voorima «kaubareisijad», kellele käputäis Eesti psühhiaatreid kirjutas lühikese ajaga ravi sildi all välja kümneid tuhandeid retsepte. Siin legaalselt ostetud Subutex jõudis aga Soome mustale turule, põhjustades ainuüksi 2005. aastal narkomaanide seas üle 30 surma.

JOKK-retseptiäri lokkas aastaid ja pani mõne ametniku lausa «Pealtnägija» kaamera ees avalikult abi paluma. Võimudel õnnestus Subutexi-kraanid kinni keerata, aga tabletituristide ostunimekirja ilmusid uued ained.

Psühhiaater Štšennikov sattus esimest korda avalikku skandaali, kui ta pärast Subutexi-piirangu kehtima hakkamist suutis ainuisikuliselt lühikese ajaga Soome narkomaanidele kirjutada 6500 retsepti ühte teist kanget valuvaigistit. Ehkki kogus vastas poolele Eesti vähihaigete aastasest vajadusest, polnud politseil millestki kinni hakata ja tollane tervishoiuamet võttis Štšennikoviga seotud firmalt loa ära mitte narkoäri, vaid vigase dokumentatsiooni tõttu.

2007: narkoäri sadamakontoris

Psühhiaater ilmus 2007. aasta talvel välja uues firmas Gradus Gravis [tõlkes «raske juhtum»], mille kontor asus Tallinna sadamas, 100 meetri kaugusel saabuvatest laevadest. Tema kompanjon ja firma ametlik juht oli Andre Ernesaks, kes kirjutas nimekaardile küll assistant psychiatrist [psühhiaatri assistent], aga tegelikult on merekooli haridusega endine politseinik.

Selgus, et ka see pisifirma küsis ainuüksi 2006. aastal haigekassast 13 000 retseptiplanki, mis on rohkem kui mitu suurhaiglat. Pärast «Pealtnägija» saadet lendas neile peale järjekordne kontroll, aga tegevusluba võeti ära mitte narkoäri, vaid kliiniku tegevuseks nõuetekohaste ruumide puudumise tõttu.

Oluline ongi vahet teha juriidilise ja füüsilise isiku tegevusloal. Kui firma tervishoiuteenuse osutamise loa saab suhteliselt lihtsalt tühistada, siis sinnamaani ei peatatud mitte ühegi rikkumise järel Štšennikovi tegevusluba arstina.

2009: põrandaalune kliinik

2009. aasta talvel tegutses seltskond Karu tänava kortermajas tegevusloata põrandaaluses kliinikus, kus registri järgi asus Andre Ernesaksa isiklik elupind. Sealgi väljastati soovijaile tugevatoimeliste rahustite ja uinutiteretsepte.

Seekord oli skandaal piisavalt suur, et algatati kriminaalasi. Tuvastati, et põrandaalune kliinik väljastas ebaseaduslikult üle 1500 narko- ja psühhotroopsete ainete retsepti peamiselt soomlastele. 2010. aasta juunis sõlmiti kokkulepe, mille järgi sai retseptiäri organisaator Ernesaks kolm aastat tingimisi. Štšennikov pälvis samuti kolm aastat tingimisi. Hoolimata sellest, et Arstide Liit palus patustanud arstil erialase tegevuse keelustada, peatati Štšennikovi õigus tegutseda tervishoiutöötajana ainult kaheksaks kuuks.

Kohe pärast keelu lõppu, 2011. aasta mais registreeriti Štšennikovi nimel uus osaühing Meelerahu, mille tegevusala on eriarstiabi osutamine. Märtsis 2012 andis terviseamet neile tegevusloa tervishoiuteenuse osutamiseks viieks aastaks.

Kaks tingimisi karistatud meest hakkasid tegutsema büroohoones aadressil Punane 16, otse arstikeskuse kõrval, andes konsultatsioone narkomaanidele.

Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juhi Kaido Kõplase sõnul ei olnud neil taaskord muud varianti, kui menetlus alustada ning juriidilisel kehal luba ära võtta, kuid see ei ole väga lihtne.

2012: pisikesed vormistuslikud rikkumised

Haigekassa andmetel väljastati doktor Štšennikovi nimel 2012. aastal 445 retsepti, millest 369 narko- ja psühhotroopsetele ainetele ja 2013. aastal novembri lõpu seisuga isegi rohkem – vastavalt 561 ja 399. Võrdluseks – sama palju annab välja keskmise suurusega haigla.

Terviseameti väitel kontrollitigi Štšennikovi kahe viimase aasta jooksul vähemasti kaks korda erinevatel aadressidel, aga avastati vaid pisikesi vormistuslikke rikkumisi.

Saanud info oma allikatest, tegigi narkopolitsei 14. novembril Štsennikovi kontoris reidi. Ajal, kui ametnikud kontorit läbi otsisid, saabus Andre Ernesaks, kaasas 200 värsket retseptiblanketti, mis olid äsja haigekassast ostetud.

Kõplas märkis, et politsei leidis väga palju valesid retsepte, poolikuid või tühje haiguslugusid ning väga palju erinevat tõendusmaterjali, mida hakatakse nüüd analüüsima.

Soomlaste asemel kohalikud kliendid

Enamik retsepte anti siin välja paberil, mitte digitaalselt, mis tänapäeval võiks järelevalve jaoks olla silma torkav anomaalia. Kui eelmine kord oli enamik nende kliente soomlased, siis Lasnamäel käisid kohalikud, kellest paljud on narkopolitseile varasemast tuttavad.

Politseinikke morjendab just see, et retseptivabrikantidega tegelemine on väga mahukas, sest läbi tuleb töötada antud juhul umbes tuhat retsepti, milleks tuleb aeg ja jõud võtta ohtlikumate bandiitide arvelt.

Terviseameti peadirektori Tiiu Aro sõnul on tervishoiuametnike käed juba viimased kümme aastat pätt-arstide pidurdamisel lühikesed. Näiteks saab arsti tegevusloa lõplikult ära võtta ainult kohus, aga samas on ebaselge, kes seda peaks taotlema. Nii polegi Eestis seni ühegi arsti litsentsi eluajal tühistatud.

«See on nüüd võib-olla väga karm, aga arstina ma julgen seda öelda: mulle tundub, et järelevalve, olgu ta siis meie oma või mõne teise asutuse oma, on pisut liiga leebe, mis puudutab tervishoiuteenuse osutamist. Me nagu kardame natuke,» lausus Aro.

Järelevalve liiga leebe

Läbiotsimisel leidsid uurijad doktor Štšennikovi kodust samuti hulga kahtlaseid retsepte ja ebaselge päritoluga ravimipakke. Järgmisena tegeleb asjaga politsei, ilmselt läheb mees kohtusse ja edasine on kohtunike käes.

Kogu see lugu paneb mõtlema tervishoiuteenuste kontrolli üle meie e-riigis. Narva maantee ärikeskuses tegutseb üks teine vägagi tähelepanuväärne ühemehe psühhiaatriakabinet. Nimelt on doktor Valeri Lobanov, kes tegutseb osaühingus Arlando, 2012. aastal väljastanud ligi 2400 narko- ja psühhotroopset retsepti ning 2013. aastal ligi 2100, kusjuures kõik paberil, mis on kordades rohkem kui hiljuti vahi alla võetud tegelased.

Terviseameti peadirektori kinnitusel jõuavad need numbrid ametini kas läbi ravimiameti või haigekassa, sest terviseametil pole digiretsepti keskkonna järelevalvet.