/nginx/o/2013/12/04/2665658t1h0697.jpg)
Eesti Pank nõustub tarbijakaitseametiga ja ütleb, et Elisa selgitused teenustasude tõusule on eksitavad, kui firma põhjendab klientidelt e-arvete kasutamise eest tasu küsimist SEPAga.
Eesti Pank: Elisa on avalikkust SEPAga eksitanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Keskpanga seisukohast on firmadel õigus küsida klientidelt teenuste eest tasu, kuid e-arve ja SEPA on erinevad asjad,» teatas Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk.
Rääsk selgitas, et SEPA tähendab ühtset euromaksete piirkonda, mille eesmärk on see, et Euroopas saaks inimene ja ettevõte hakkama ühe pangakaardi ja pangakontoga. «SEPA mõte on teha Euroopas pangateenuste kasutamine mugavamaks ehk makseid peaks euroalal eri riikides olema sama lihtne teha kui kasutada euro sularaha,» märkis ta.
SEPA kohustab muutma tavalisi maksekorraldusi ja otsekorraldusi Euroopas ühtsetele tingimustele vastavaks ehk siis võtma pikema IBANi kontonumbri kasutusele. «Äritarkvara peavad uuendama need ettevõtted, kes tahavad korraga teha failina suurema koguse makseid nagu näiteks palgad töötajatele,» tõdes ta.
E-arve püsimakse teenus on Rääski sõnul aga Eesti kommertspankade initsiatiivil turule toodav riigisisene teenus, mis asendab klientide jaoks senise otsekorralduse. «SEPA otsekorraldust hakkavad kommertspangad eeldatavasti pakkuma tulevikus, kui pangakliendid seda soovivad,» ütles ta.
«Elisa plaanib küsida kliendilt tasu e-arve püsimakse kasutamise eest, mis on sisuliselt praegune otsekorraldus. Elisa tegi ja teeb kulutusi, et pakkuda klientidele praegu otsekorraldusega arve maksmise mugavat võimalust ning samuti peab Elisa tegema kulutusi e-arvete kasutamiseks. Kliendid peavad hindama, kas nad on nõus seni tasuta pakutud teenuse eest maksma või otsivad nad alternatiive,» tõdes Rääsk.
Ta jätkas: «Elisa on avalikkust eksitanud väitega, et SEPA toob ettevõtetele kaasa täiendavaid kulutusi, kuna euromaksete piirkonnas ühtlustatakse piiriüleste ja riigisiseste maksete teenustasud. Eesti Pank tuletab meelde, et euroalal on piiriülesed ja riigisisesed maksed sama hinnaga ja et Eesti liitus euroalaga 2011. aastast. Praeguseks on Eesti ettevõtted ja eraisikud säästnud piiriülestelt euromaksetelt seetõttu üle 20 miljoni euro.»