EBSi lektor: firmaautode maksustamine ei too ilmselt 24 miljonit

Ettevõtjad reageerivad majandusteooria lektori hinnangul autode maksustamise küsimusele eelkõige emotsionaalselt. Foto: Peeter Langovits

EBSi majandusteooria ja rahanduse õppetooli lektori Aule Kindsigo hinnangul on ettevõtjate vastureaktsioonid firmaautode käibemaksusoodustuse piirangule enamasti emotsionaalsed ning  samal ajal ta ka kahtleb, kas see ikka annab eelarvesse 24 miljonit, nagu valitsus loodab.

Käibemaksuseaduse muutmine viisil, et sõiduautodelt ei ole võimalik 100 protsenti käibemaksu tagasi küsida on paljudes Euroopa riikides juba kasutusel. «Teatavasti tohib sisendkäibemaksu tagasi küsida juhul, kui kulutus on tehtud maksustatava käibe tarbeks. Sõiduautosid kasutatakse laialdaselt ka erasõitudeks ja seega käibemaksu põhimõtet arvestades ei olegi 100 protsenti sisendkäibemaksu tagasiküsimine põhjendatud,» kirjutab Kindsigo vastuseks Postimehe küsimusele.

Kuna Eesti on valinud maksustamisel põhimõtte, et maks peaks olema ühetaoline, laiapõhjaline ja väheste eranditega, siis selle tulemusena maksustatakse  nii odavaid sõiduautosid kui kalleid luksusmaastureid samal põhimõttel. Hetkel kehtivas käibemaksuseaduses on eratarbimine reguleeritud läbi omatarbe maksustamise, mis ilmselgelt on Kindsigo hinnangul ettevõtjale vägagi soodne.

Kindsigo toob näite, kus ettevõttel on sõiduauto, millega lisaks töösõitudele tehakse rohkelt ka erasõite ning tänu sellele autole ei pea töötaja endale isiklikku sõiduvahendit soetama, sest tööandja ehk ettevõtte sõiduauto on tema käsutuses 24/7. Erasõitude osas sõidupäevikut ei peeta, korralikult deklareeritakse erisoodustust maksimaalselt vajalikult ehk 256 eurolt.

Ettevõtte maksukoormus ühes kuus Kindsigo arvutuste kohaselt seega järgmine:ettevõtte tulumaks 68,05 eurot, sotsiaalmaks 106,94 eurot ja käibemaks 42,67 eurot, kokku 217,66 eurot.

Vastutasuks saab ettevõte kõik selle sõiduautoga seotud kulud kanda ettevõtluse kuluks ja küsida kuluarvetelt täies ulatuses ka käibemaksu tagasi. Siit tuleb Kindsigo hinnangul küsimus, kui töötaja ise endale sõiduauto peaks ostma, kas ta saaks hakkama veidi üle 200 eurose kulutusega kui kokku arvestada liising, kütus, kindlustus ja hooldu.

Kuna ilmselt ei saa, siis on Kindsigo hinnangul seega mõistetav, miks paljud riigid on läinud sõiduautode sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramise teed.

Kindsigo nõustub, et iga maksukoormuse tõus on ettevõtjale valus ja leiab, et enamuses ongi vastureaktsioonid rohkem emotsionaalset laadi. Lisaks sellele muidugi seaduseandja kiirustades tegutsemine, mis ei ole jätnud huvigruppidele aega pakutud muudatust endale «vastuvõetavaks seedida».

Teine küsimus on Kindsigo sõnul see, kas antud muudatus toob loodetud 24 miljoni euro lisalaekumise nagu valitsus loodab.

«Siinkohal julgeks sügavalt kahelda, matemaatika ja ettevõtjate ratsionaalne käitumine ei käi ühte jalga. Võiks meenutada aastat 2009 kui tõsteti sõiduautode erisoodustuse hinda 2000 kroonilt 4000 kroonile ja loodeti eelarve kasvu 370 miljonit krooni. Tegelik tõus oli peaaegu neli korda väiksem, » leiab ta.