/nginx/o/2010/02/09/308962t1h6d25.jpg)
Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik peab OECD eile avalikustatud sotsiaalpoliitika soovitusi Eestile asjakohasteks, ent märkis, et pensioni baasosa suurendamine ei ole üleöö tehtav.
Leppik: üleöö pensione ühtlustada ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leppiku sõnul on raporti sõnum, et Eesti on võrdluses teiste OECD riikidega üks madalamate sotsiaalkulude tasemega riike, samal ajal kui sotsiaalpoliitika süsteem tervikuna pole ümberjaotav ega vaesust leevendav.
Seetõttu ongi poliitikasoovituste liin selge: selles olukorras tuleks Eestil suurendada nii pensioni kui töötutoetuste puhul miinimumhüvitisi, teisalt aga kehtestada hüvitistele ülempiirid või olemasolevaid allapoole tuua.
«Seega on OECD soovitus muuta Eesti sotsiaalpoliitika rahalisi hüvitisi ümberjaotavamaks. See on selline punane liin, mis siit raportist läbi kumab,» tõi Leppik esile.
Ta tõdes, et mitmel puhul on ka raportis mainitud osade soovituste sõltuvust majandusolukorrast.
Leppik sõnas, et riikliku pensionikindlustuse seadusse kirjutatud indekseerimise mehhanismi tõttu tõusevad rahvapension ja riikliku pensioni baasosa rohkem kui kindlustusosaku aastahind.
«Ma eeldan, et raporti koostajatele oli see asjaolu teada, seega ilmselt nad soovitavad seda veel rohkem tõsta, kui rahandusolukord seda võimaldab. Aga tõsi on see, et proportsioone üleöö muuta ei saa, see on aastatepikkune protsess,» tõdes Leppik.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor märkis samuti, et 2007. aastal tehtud seadusmuudatused ühtlustavad pensionid umbes 30 aastaga, nii et siis saab Eestis umbes 70 protsenti pensionäridest riigilt ühesugust pensioni, pensionide suuruse vahed jäävad siis vaid teisest sambast tulenevalt.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles täna riigikogu infotunnis, et OECD raport juhib tähelepanu õigele asjale ja pensione on vaja tõsta, kuid selleks peab majandus tervikuna kasvama hakkama.
Kontekst: madalad sotsiaalkulutused
«Minu meelest tuleb seda eriti vaadata kontekstis, kus sotsiaalkulutuste osakaal on suhteliselt madal – kui kulutuste arhitektuur oleks suurem, saaks võib-olla Eesti lubada endale ka sellist vähem ümberjaotavat süsteemi, aga kui oleme valinud sellise kõhna heaoluriigi tee, sel juhul peab see olema rohkem suunatud nendele inimestele, kel madalad tulud,» arvas Leppik.
«Teisalt on ka OECD ise teinud võrdlusi, mis on näidanud, et sotsiaalkulutuste suhtelise taseme ja elatustaseme vahel on positiivne korrelatsioon – teisisõnu, jõukamad riigid kulutavad sotsiaalpoliitikale rohkem nii absoluutväärtuses kui ka suhtelises osakaalus SKP-st.
Kuna Eesti jääb ikkagi riikide sissetulekute tasemete võrdluses tabeli alumisse otsa, siis on see arusaadav, miks Eesti sotsiaalkulud on madalamad.»
«Teisalt on kahtlemata küsimus selles, kui suure osa kogu maksukoormusest moodustavad sotsiaalkulutused. Eesti puhul see on ehk kõrgem kui mitmetes teistes riikides, mis mõneti tuleneb väikese riigi situatsioonist, et riigi ülalpidamiskulutused on arvestatavad.»
Sotsiaalminister Pevkur märkis, et suhtarvudena ei ole Eestil OECDs põhjust häbeneda: meie keskmine pension keskmise palgasuhtena on 42-43 protsenti, mis on OECD keskmine või isegi üle selle.