/nginx/o/2013/12/03/2663632t1hd4df.jpg)
Foorumites kurdavad lapsevanemad, et ei tea, kas peaks lapse päkapikukommist ilma jätma, kui laps on hakkama saanud mõne pahandusega. Ühest küljest hakkab lapsest kahju ja tema hommik algab halvasti. «Samas on mõttetu ka lapsele öelda, et kui sa sõna ei kuula, siis päkapikk ei tule, aga järgmisel hommikul on ikka nänn sussi sees,» kurdab üks lapsevanem.
Osa lapsevanemaid on kirjutanud päkapikusussi sisse hoopis noomituskirja ja juurde pannud ikkagi pisikese rosinakommi. «Mina oma suurema poisi puhul juba julgeks seda rakendada. Väiksema puhul ma seda veel ei kasutaks, sest ma ei tahaks temaga päev hiljem jälle sama pahanduse üle moraalitsema hakata,» kirjutab aga üks ema perekool.ee foorumis.
«Kuna meil päkapikud pidevalt piiluvad, kuidas lapsed käituvad, siis võib küll juhtuda, et nad midagi ei too. Eelmisel hooajal olid ühel korral hoopis kirjad kirjutanud. Seal oli kirjas, et miks päkapikk ei tulnud, mida laps tegi valesti ja selgitus, et kui edaspidi hästi käitub, siis tuleb jälle. Mingit eluaegset traumat ega metsikut solvumist polnud. 3-aastased said suurepäraselt asjast aru ning taolist pahandust enam pole olnud,» selgitab üks ema.
Paljud lapsevanemad nendivad, et kommist ilma jätmisele järgneb alutelu, miks nii juhtus. Samas on ka neid, kes arvavad, et lapsed on siiski enamasti kommi väärt. «Ma arvan, et päkapikukommist päris ilma jätmiseks peaks laps ikka terve päeva sigatsema ja seda tahtlikult. Kuna päkapikukomm on ju vaid üks maiustus kogu päeva käitumise kohta, on minu meelest ebaõiglane õhtuse jonnimise või üksiku pahanduse pärast laps kommist ilma jätta, kui ta ju suurema osa päevast käitus hästi ja oli tubli,» arvas üks lapsevanem.
Tekib ka küsimus, kas laps saab üldse seosest tema käitumise ja tühja päkapikusussi vahel aru.
«Eile just oli meil lapsega see teema. Jonnis nagu pöörane õhtul, kisas, et tema tahab. Korrutasin ka talle, et päkapikud näevad ning homme ei pruugi sul küll sussi sees midagi olla, kui niimoodi jonnid ja sõna ei kuula,» lisas teine lapsevanem, kellel ei olnud siiski südant, et last maiustusest ilma jätta. Samas kirjutas ta samuti lapsele kirja, et ta kuulaks ikka sõna.
Lastepsühholoog: tooge välja head omadused
«Päkapikud on harilikult väga heatahtlikud tegelased. Nad leiavad igas lapses alati midagi head,» arvas Tallinna perekeskuse lastepsühholoog Anni Vaher. Ta lisas, et lapsele kirja jätmise mõte on väga tore.
«Kiri võiks kirjeldada nii häid tegusid kui ka seda, mis ei läinud lapsel nii hästi. Kiri ei peaks olema väga pikk ega moraalitsev. Piisab paarist lausest. Kõlama peaks jääma ikka hea. See motiveerib last rohkem,» soovitas Vaher.
Ta lisas, et kõik eksivad ja lapsed ei suuda alati õigesti käituda. «Lähtuda tuleks sellest, mida tahame saavutada selle või teise mõjutusvahendiga. Kui tahame, et lapse käitumine muutuks, siis aitab paremini lapse heade omaduste esile toomine ja lapsevanema usk, et laps suudab ja tahab oma käitumist muuta,» selgitas Vaher.
Täiskasvanu usk lapsesse aitab Vaheri sõnul lapsel endal ka oma tublidusse uskuda. Pidevalt halvale näpuga näitamine toob veel enam halba esile.
«Jõuluootuse aeg ei ole see ainuke ja õige aeg oma lapse kasvatamiseks. Jõuluvana ei jäta ühtegi last kingitusest ilma ja ta usub, et kõik lapsed on omamoodi tublid,» lisas lastepsühholoog.