Volinik: Eesti oli Euroopa eelarve läbirääkimiste edulugu
3. detsember 2013, 12:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni eelarvevoliniku Janusz Lewandowski hinnangul saavutas Eesti eelarveläbirääkimistel tulevikuks väga hea positsiooni.
Eile pani Euroopa Liidu nõukogu otsus lõpliku punkti järgmise seitsme aasta eelarve läbirääkimistele. Kokku kestsid vaidlused ligi kaks ja pool aastat – raske olukord majanduses tegi arutelud pingeliseks ning sundis Euroopa juhte esimest korda võtma vastu varasemast väiksemat eelarvet. Ajakirjanikega vestelnud Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Janusz Lewandowski (62) paigutab Eesti koos teiste Balti riikidega läbirääkimiste võitjate leeri.
Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve on lõpuks vastu võetud. Kuidas hinnata Eesti tulemust läbirääkimistel?
Balti riikide peamine probleem läbirääkimiste eel olid väikesed põllumajanduse otsetoetused ning seega seadsid Eesti, Läti ja Leedu peamiseks eesmärgiks toetuste kasvu Euroopa keskmisele nii lähedale kui võimalik.
Euroopa keskmine otsetoetuste määr on 260 eurot hektari kohta. Poolas on see näiteks 200 eurot, Lätis jääb aga alla 100 euro, ka Eesti tase on väga madal. Seega oligi Balti riikide suurim pingutus eelarvekõnelustel suurendada otsetoetusi, et parandada oma konkurentsivõimet.
Kõigil kolmel Balti riigil õnnestus läbirääkimistel saavutada väga hea netopositsioon tulevikuks ja sellest aspektist vaadates võib küll öelda, et Eesti oli nende läbirääkimiste edulugu.
Kellele on uus eelarve kasulikum, kas vaesematele või rikkamatele liikmesriikidele?
Eelarve on küll väiksem kui eelmisel perioodil, kuid vaesemad riigid sellest ei kaota. Problemaatilised on hoopis need riigid ja piirkonnad, kes uute ja vaesemate liikmesriikide lisandumisel ei jää enam alla Euroopa Liidu keskmise, kuid kelle tegelik elatustase ei ole paranenud.
See ei puuduta Eestit või Poolat, küll aga mõnda piirkonda Itaalias ja Hispaanias, Kreekat ning Saksamaa idaosa.
See on statistiline probleem, et vaesemate riikide, nagu Rumeenia ja Bulgaaria, lisandudes saavutab osa piirkondi justkui keskmisest parema taseme. Nad ei ole enam toetuskõlblikud, kuigi rikkust ei ole tegelikult juurde tulnud. Selle kompenseerimiseks on Euroopa Liidul vahendid siiski olemas.
Euroopa Liidu juhid vähendasid eelarvet eelmise perioodiga võrreldes ligi kolm protsenti. Kuidas kommenteerite seda ajaloolist otsust?
Peame reaalsusele otsa vaatama. Maksumaksjad Rootsis, Hollandis, Saksamaal ja Austrias ei ole enam valmis suurendama sissemakseid Euroopa Liidu eelarvesse ning samal ajal panustama ka Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) ja mitme riigi päästepakettidesse.
Samas on selle perioodi eelarve paindlikum kui varasemate perioodide eelarved. Peame küll leppima sellega, et meil on vähem raha, kuid võimalused, kuidas seda kasutada saame, on mitmekülgsemad.