Kulutused teadusele jäid mullu varasema aasta tasemele
3. detsember 2013, 09:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti teatel kulutati Eestis 2012. aastal teadus- ja arendustegevusele 380,7 miljonit eurot, seda oli 3,7 miljonit eurot ehk üks protsent vähem kui 2011. aastal.
Teadus- ja arendustegevuse kulutuste märkimisväärne tõus Eestis nii 2010. kui 2011. aastal oli tingitud mahukatest investeeringutest uude tehnoloogiasse õlitööstuses.
Hoolimata õlitööstuse investeeringute olulisest langusest 2012. aastal Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht praktiliselt säilis, seda tänu kulutuste 14-protsendisele suurenemisele kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites ning tänu kasvule ettevõtlussektori paljudel tegevusaladel. Nii näiteks täheldati info ja side ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas peaaegu pooleteistkordset teadus- ja arendustegevuse kulutuste kasvu.
Teadus- ja arendustegevuste kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) langes 2011. aasta 2,37 protsendilt 2,19 protsendile, kuid seda SKP kasvu arvel, millega teadus- ja arendustegevuse kulutused ei suutnud ühte sammu käia.
Riigi osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastajana ulatus veel sajandivahetusel 60 protsendini ja on sestsaadik ettevõtlussektori jõudsalt kasvava rahastamise kõrval languses, jäädes 2012. aastal 38 protsendi tasemele.
Samas kasvab riigipoolse rahastuse maht pidevalt ja see suurenes ka 2012. aastal 20 miljoni euro võrra ehk 16 protsenti. Siinjuures on oluline märkida, et riigieelarve vahendusel saadud Euroopa Liidu toetused liigitatakse riigilt saaduteks.
Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste poolel on küll riigi osatähtsus rahastajana alla kümnendiku, kuid ka seal kasvas riigipoolne rahastamine 2012. aastal 22 protsenti ehk 16,5 miljonilt eurolt 20,2 miljoni euroni, seda ennekõike EASi väikeettevõtete toetuste ja arenduskeskuste rahastamise kujul.
Veelgi olulisem on aga see, et teadus- ja arendustegevuste kulutuste rahastamise osatähtsus valitsemissektori kogukuludes on jätkuvalt kasvutrendis (erandiks vaid kriisiaegne 2009), mis annab ameti hinnangul põhjust oodata asjaomastes strateegiadokumentides Eesti jaoks teadus- ja arendustegevuse valdkonnas püstitatud eesmärkide täitumist.