/nginx/o/2010/03/09/328635t1h4f75.jpg)
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles, et OECD soovitused Eestil töötu abiraha tõsta ja selle maksmise perioodi pikendada on väga mõistlikud ega tooks riigile ka märkimisväärset kulude kasvu.
Nestor: töötu abiraha tõstmine ei ole riigile kulukas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ausalt ei ole OECD agent, aga nende ettepanekud on väga mõistlikud ja korduvalt ka eelnõudesse valatud,» sõnas Nestor.
OECD märkis eile avalikustatud raportis, et Eesti peab töötute toetamiseks kasutusele võtma paremad tööturule tagasitoomise meetmed ning suurendama abiraha suurust ja maksmise perioodi. Nestori sõnul on ettepanekud loogilised nii inimlikult kui ka riigi seisukohalt lähenedes.
«Ega OECD pole mingi halastusorganisatsioon, vaid seal on selge majanduslik mõtlemine. Eriti kehtib see meiesuguses piiratud ressurssidega riigis, sest kui me ei võimalda inimese toimetulemist töötuse ajal, siis raiskame meie käsutuses olevatest ressurssidest kõige tundlikumat ja keerukamat – see on inimene,» rääkis Nestor.
«Kui inimesed tööturult kaovad – enam ei otsi tööd, et õpi ametit, siis on hiljem nende tööturule tagasitoomine palju kulukam. See on majanduslangusega paratamatult kaasnev investeering, mida tuleb teha, et tulevikus siin toodetud rikkusest oleksid kulud väiksemad.»
Eelmisel teisipäeval riigikogu menetlusest välja hääletatud eelnõu lähtus Nestori sõnul just sellest loogikast. Nii sooviti tõsta riiklikku töötu abiraha pooleni alampalgast ehk praeguselt 1000 kroonilt 2175 kroonini kuus. Samuti soovitati laiendada töötuskindlustuse saajate ringi poolte kokkuleppel lahkunutega ning tõsta töötuskindlustuse hüvitist.
Mõistlik on Nestori hinnangul ka OECD ettepanek pikendada töötu abiraha maksmise perioodi. Praegu on see 270 päeva, aga võiks olla paar aastat. «See poleks ka riigile mingi suur kulu – kui inimesed seda riigi abiraha ei saa, siis nad valdavalt kukuvad toimetulekutoetuse taotlejate hulka ning hakkavad riigilt raha saama lihtsalt teise nime all,» selgitas Nestor.
Töötu abirahaga oleks inimeste toetamine tema hinnangul ideoloogiliselt parem: «Inimesel on jätkuvalt huvi suhelda töötukassaga, otsida uut töökohta ja väljaõppevõimalusi. Toimetulekutoetuse osas neid võimalusi ei pakuta, seal esitad ainult oma kuludokumendid ja näitad tulud ning makstakse raha välja.»
Vanemahüvitis rikastelt vaestele
OECD tõi eile ka välja, et Eesti sotsiaaltoetustest läheb liiga suur osa (39 protsenti) rikkamale elanikkonna osale ning soovitas näiteks vähendada vanemahüvitise ülempiiri.
Nestor on oma sõnul seda soovitanud vanemahüvitise tekkimisest saadik. «OECD suudab pikemalt ette vaadata ja näeb kogu sotsiaalkulude struktuuri analüüsides, et seda saab mõistlikumalt teha. Tõepoolest, need lae kärpimisest tulevad miljonid võiksid minna kõige riskialtimatele, näiteks üksikvanemaga peredele,» kordas Nestor.