Parts: 2015. aastaks tuleb Euroopas luua toimiv ühtne digitaalne turg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rõhutas täna Euroopa Konkurentsinõukogus toimunud ministritevahelisel poliitilisel mõttevahetusel, et Euroopa Liidu eesmärk 2014. aastaks peab olema jätkuv ettevõtluskeskkonna lihtsustamine ning tootlikkuse kasvu soodustamine.
Partsi sõnul on Euroopa tasandil oluline saavutada edasiminek ettevõtja tegevuskeskkonna parandamiseks ja koormuse vähendamiseks.
«Digitaalse siseturu tõrgeteta toimimine on üheks Euroopa Liidu rahvusvahelise konkurentsivõime eelduseks ja Eesti toetab eesmärki luua 2015. aastaks toimiv digitaalne ühtne turg,» ütles Parts. «Ma tuletan meelde, et sinna on jäänud väga vähe aega.»
Parts sõnul peab digitaalne ühtne turg peab saama ka reaalse sisu, mis eeldab muuhulgas e-ID ja usaldusteenuste kasutuselevõtmist piiriüleselt. Oluline on põhimõte, et avaliku sektori asutused küsivad kodanikelt informatsiooni vaid ühe korra ja et see põhimõte rakenduks üle kogu Euroopa Liidu.
Euroopa Komisjon esitas 13. novembril ühtse turu integratsiooni aastaaruande, kus antakse ülevaade ühtse turu olukorrast ning sellest, kuidas see eri liikmesriikides toimib. Tarbijad on Eesti turgu hinnanud väga hästi toimivaks, Eesti on ELi liikmesriikide seas kõrgel kolmandal kohal. Eestit on aruandes tunnustatud teenuste direktiivi rakendamiseks loodud ühtse kontaktpunkti (eesti.ee) eest, samuti on mainitud toimiva küberturvalisuse strateegia olemasolu, mis komisjoni hinnangul soodustab e-kaubanduse arengut. Samas on Eesti puhul ära märgitud e-kaubanduse kasutamise madalam tase võrreldes Euroopa Liidu keskmisega ning tõdetud, et arenguruumi on nii elektri- kui ka gaasiturul, kus valitseb endiselt üks dominantne tootja.
Ühtse turu integratsiooni aruanne on lisa Euroopa Komisjoni avaldatud 2014. aasta majanduskasvu analüüsile. Analüüs annab pildi Euroopa majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast ning seab edasiseks prioriteedid ja juhised, mida arutab üldkogu 2014. aasta veebruaris. Dokument on aluseks järgmise aasta majanduspoliitika koordineerimiseks Euroopa Liidus ja sellega tagatakse, et liikmesriigid viivad oma eelarve- ja majanduspoliitika vastavusse stabiilsuse ja kasvu paktiga ning strateegiaga Euroopa 2020.