/nginx/o/2010/05/12/366244t1h5cd4.jpg)
Arengufondi nõukogu esimehe Raivo Vare sõnul tahtnuks Venemaa juba üheksakümnendate keskel oma majanduslikku mõjuvõimu Eestis suurendada.
Venemaa kahetseb, et siin varem turgu ei haaranud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõned aastad tagasi kuulsin ma ühe väga mõjuka Venemaa esindaja suust sõnu, et «me polnud piisavalt targad, et teid juba 1995. aastal koos naha ja kõrvadega ära ei ostnud.» See oli üsna suure kahetsustundega öeldud fraas,» ütles Vare.
Tema sõnul käis sel ajal Eestis üsna tõsine erastamisralli ning Venemaale polnud siis veel kriis jõudnud. Sestap olnuks idanaabril üsna hea võimalus oma suurusjärkudega siin turgu haarata.
Vare hinnangul on Venemaa huvi oma naaberriikide vastu majanduslikult põhjendatud, kuna Venemaad ümbritsevad riigid on suurriigi otsene turg.
Samas ei usu Vare, et Eesti peaks hakkama edaspidi suhtuma suure ettevaatlikkusega ida suunalt tulevatesse investeeringutesse, kuna raha liikumine pole juba ammu enam otsene, nagu see varem oli.
«Kui raha tuleb, tuleb ta ringiga,» märkis ta.
Vare kinnitusel uurisid näiteks soomlased vene investeeringuid ja jõudsid tõdemuseni, et Venemaale tulevatest välismaistest otseinvesteeringutest on enam kui 60 protsenti rohkemal või vähemal määral seotud just vene kapitaliga.
Venemaa välisministeeriumis välja töötatud uue väliskaubanduse doktriini kohaselt soovib Venemaa majanduslike survevahenditega oma majanduslikku mõjuvõimu naaberriikides suurendada.