/nginx/o/2009/03/10/146598t1h64af.jpg)
Rahvusvahelise Valuutafondi juhi hinnangul peaksid eurotsooni riigid astuma suure sammu integreerumise suunas ning looma uue piiriülese eelarvete koordineerimise süsteemi.
IMFi juht: eurotsoon tuleb reformida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IMFi tegevjuht Dominique Strauss-Kahn tegi ettepaneku juurutada liikmesriikide vahel lühiajalisi riigikassadevahelisi rahaülekandeid, et vältida edaspidi sedalaadi kriise, mis praegu finantsturge raputab.
See Financial Timesile antud intervjuu käigus tehtud ettepanek – kui seda peaks arvestatama – kujutaks endast sammu eurotsooni ühtse majandusjuhtimise suunas. Kuid Euroopa suurim majandus Saksamaa oleks niisugusele manöövrile ilmselt otsustavalt vastu.
Strauss-Kahni kommentaari taustaks oli euro järjekordne langemine dollari suhtes. Euroopa ühisraha langes madalamale isegi möödunud reedesest tasemest enne seda, kui Euroopa Liit raskustes euromaade aitamiseks 500 miljardi euro suuruse kriisifondi lõi, mida IMF ise 250 miljardi euro võrra võib täiendada.
«Teil on vaja tugevamat järelevalvet ning konkreetseid vahendeid finantsülekannete teostamiseks eurotsooni eri osade vahel,» ütles ta.
IMFi juht rõhutas, et ta pidas silmas just lühiajalisi eelarvelisi ülekandeid, mitte pikaajalisi abinõusid, mis tähendaksid näiteks seda, et Saksamaa hoiaks püsti võlgade all vaarujaid nagu Kreekat ja Portugali.
Pärast ELi abipaketi eufooriat ja Euroopa Keskpanga otsust eurotsooni riigivõlakirju ostma hakata langes euro dollari suhtes 0,4 protsendi võrra 1,2741 dollari peale.
Kreeka ja Portugali riigivõlakirjade väärtus jätkas aga tõusu, maaklerite hinnangul kulutas Euroopa Keskpank eile mõlema riigi võlakirjade ostuks 15 miljardit eurot.
Investorid muretsesid, et nädalavahetusel heakskiidetud massiivne päästeskeem ei lahenda lõplikult sügavatesse võlgadesse sattunud liikmesriikide probleeme.
Mõned investorid ennustasid, et keskpank peab minema «kvantitatiivse leevendamise» teed, nagu seda on teinud USA ja Suurbritannia keskpangad – et eurokriis kontrolli alla saada. Siiani on Euroopa keskpank seda rada vältinud, väites, et ostud ei too kaasa inflatsiooniriski, kuna nad steriliseerivad oma käigud muude interventsioonimehhanismidega.
Copyright The Financial Times Limited 2010.