/nginx/o/2013/11/29/2656672t1h1d21.jpg)
Seksuaalvägivallast töö juures on vähe räägitud, sest see on piinlik ja raske teema, millest ohver ei soovi kõnelda. Seksuaalne ahistamine võib tööl võtta nii telefonikõne, kirja, repliigi kui ka puudutuse vormi. Ahistamise rängim vorm on seksi pealesurumine, vägistamiskatse või vägistamine, mis on kriminaalse iseloomuga teod, mille eest karistatakse karmilt. Eestis ei ole probleemi ulatust seni uuritud – esimene uuring on alles valmimas.
Nägin hiljuti ühes toidupoes järgmist stseeni. Viiekümnendates kõhukas ja punetava näoga mees ulatas noorele naiskassapidajale oma visiitkaardi sõnadega: «Helistame ja läheme mõnikord restorani.» Neiu libistas visiitkaardi häbelikult kassaaparaadi alla. Lahkudes pilgutas mees silma ja lausus: «Kohtumiseni siis!»
Mul oli piinlik seda kõike pealt vaadata. Tüdruk oli tõesti kaunis, siniste silmade ja pikkade blondide juustega. Aga see ei tähenda ju, et teda võiks niimoodi kohelda. Tegin temaga juttu, sõnades, et olen ka ise kunagi müüjana töötanud ja tean, mida ta tunneb.
«Ma ei tohi ju midagi öelda, pean kõigile naeratama, muidu tuleb kohe pahandus,» ütles kassapidaja õhetades ja lisas, et tal on mitu sellist meesklienti, kes poes juttu ajamas käivad, ehkki tal pole selleks aega ega tahtmist.
Turvamees tuleb appi
Prisma Peremarketi (eelkirjeldatud juhtum ei leidnud aset ei selle ega teise, allpool toodud kaubaketi poes – S. N.) personalidirektori Reet Ratase sõnul tekib tõepoolest olukordi, milles mõni klient teenindaja suhtes hea käitumise tava rikub.
«Meie kui tööandja kohus on tagada töötajatele turvaline töökeskkond ning töötajad teavad, et nad võivad kohe pärast sellist vahejuhtumit pöörduda tööandja poole, et koos leida lahendus sarnaste olukordade vältimiseks tulevikus. Samuti on töötajal kliendi ebamõistliku häirimise korral võimalik paluda vahetut abi turvateenistuselt. Selliseid vahejuhtumeid, kui tööandja või turvateenistus oleks pidanud sekkuma, ei esine õnneks tihti,» selgitas ta.
Ka Selveri avalike suhete juht Annika Vilu tunnistas, et selliseid probleeme tuleb ette, aga nende ulatust on keeruline hinnata.
«Kõik teenindajad ei jaga oma ebameeldivat kogemust juhiga ning töötajad suhtuvad sellistesse olukordadesse väga erinevalt.»
Pikaaegse hotelli- ja restoraniäri kogemusega Nordic Hotels Forumi juht Feliks Mägus teab öelda, et keskkonnas, kus liigub igasuguseid inimesi ja on käibel alkohol, juhtub nii mõndagi. Päris seksuaalse ahistamise juhtumeid ei tea ta nimetada, kuid mainib, et piir normaalse käitumise ja solvava käitumise vahel on sageli hägune ja erineb inimeseti.
Nii võib naistöötajale tunduda ahistamisena seegi, kui klient oma toast alasti välja jookseb ja ta sinna tagasi aidata tuleb. Mõnele mehele on vääritu käitumise pärast kehtestatud hotelli sisenemise keeld ja ta ei saa seal enam kunagi tuba. On tulnud ette, et kellelegi tuleb kutsuda turvatöötajad või koguni politsei.
«Oma töötajate solvamist me mingil juhul ei salli. Koolitustel ja koosolekutel arutame kõik problemaatilised juhtumid läbi ja anname käitumisjuhiseid edasiseks,» selgitas Mägus ja lisas, et tööle võtmisel katsetatakse alati ka kandidaatide pingetaluvust.
Väga palju räägitakse juhtidest, kes oma sekretäre seksuaalselt ahistavad ja tihtipeale ka oma armukeseks sunnivad. See on õrn teema, millel ei soostunud Eesti juhiabisid koondavast ühingust rääkima mitte keegi, kartuses saada tigedaid kommentaare.
On aga teada, et mõne aasta eest korraldas ühing Soome sekretäride ühingu PSI kolleegide palvel Eestis küsitluse. Soomlaste meelehärmiks selgus, et siinsed sekretärid ennast ahistatuna eriti ei tunne. Üks sekretär vastas koguni: «Jah, vahel juht näpistab meid pepust, aga mis siis, see on ju vahva.»
Mõni aeg tagasi avaldas tööinspektsioon näite ühest ahistamisjuhtumist, mis tõi valesti käitunud tööandjale rahalise karistuse. Inspektsioonile tehtud avalduse kohaselt tööandja pilkas ja mõnitas naistöötajaid, ei väärtustanud nende pereelu ega laste kasvatamist. Tööandja tujutses, nähvas ja karjus, valas oma pahameele välja eeskätt naistöötajate peale. Avaldaja kinnitusel oli olnud juhuseid, et tööandja oli läinud naistöötajale kätega kallale ning teda vihaga raputanud. Kui aga tööandja juhtus olema heas tujus, oli ta nii avaldajat kui ka teisi naistöötajaid näpistanud ja kallistanud. Avaldaja väitel oli see ebameeldiv ning ta oli selle tööandjale ka otse välja öelnud.
Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon leidis juhtumit analüüsides, et tööandja on töötajat sooliselt ahistanud, kohustas teda ahistamist lõpetama ja mõistis avaldaja kasuks välja 2000 eurot hüvitist.
Võrdõigusvoliniku Mari-Liis Semperi sõnul on seksuaalne ahistamine mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna.
Kannatanu võib pöörduda oma õiguste kaitseks võrdõigusvoliniku poole, minna töövaidluskomisjoni või kohtusse. Võrdse kohtlemise seaduse järgi saab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ahistamise kahtluse korral ahistatut nõustada ja abistada.
Mida peaks tegema inimene, kes tunneb, et teda ahistatakse? Semperi sõnul tuleks esmalt teada anda tööandjale. Nimelt on tööandja soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi kohustatud hoolitsema selle eest, et töötajad oleksid soolise ja seksuaalse ahistamise eest kaitstud. See tähendab, et tööandja peab uurima, kas kaebusel on alust, ning kui ahistamine on kinnitust leidnud, võtma ette samme, et see lõppeks ja süüdlane saaks karistuse. Tööandja kohustus kaitsta ahistamise eest oma töötajaid kehtib ka juhul, kui ahistajaks on klient või näiteks koostööpartner.
Ahistamist kogenud inimene võib alati võtta ühendust ka võrdõigusvolinikuga, et juhtunust teatada ja kasvõi telefoni teel nõustamist paluda. Kannatanu võib jääda anonüümseks, kui ta seda soovib.
Tööandjal on kohustus hoolitseda selle eest, et tema töötajaid ei ahistataks. Ka siis, kui klientide või koostööpartnerite käitumine ahistab töötajat seksuaalselt, vastutab selle eest tööandja – juhul kui ta ei ole midagi teinud, et töötajat sellise ahistamise eest kaitsta.
«Meditsiinitöötajate, klienditeenindajate ja toitlustuskohtade töötajate tööandjatel peaks selle probleemiga tegelemiseks olema kõrgendatud tähelepanu ja valmisolek. Tööandja võib seksuaalse ahistamise keelu panna kirja sisekorraeeskirja või anda käitumisjuhiseid töötajate usaldusisikule või personalitöötajale,» selgitas volinik.
Tulekul esimene uuring
Soolise ja seksuaalse ahistamise probleemi on üsnagi keeruline mõtestada. Eestis on varem ahistamist käsitletud paari küsimusega mõnes küsitluses. Puudub aga põhjalik ja täpne ülevaade selle kohta, milline on inimeste teadlikkus ja millised on nende valitsevad hoiakud soolise ja seksuaalse ahistamise suhtes. Samuti pole uuritud probleemi ulatust.
Just seetõttu tellis sotsiaalministeerium uuringufirmalt Praxis analüüsi soolisest ja seksuaalsest ahistamisest tööelus. Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialisti Kaisa Kaha sõnul on see esimene omalaadne Eestis: «Ootame põnevusega selle tulemusi.»
Uuring peaks valmis saama jaanuaris. Seda rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfondi programm «Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2011–2013».
Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüs peaks andma põhjaliku ülevaate soolise ja seksuaalse ahistamise nähtusest teaduskirjanduse, kohtulahendite ning teiste riikide kogemuse põhjal. See peaks andma ülevaate soolise ja seksuaalse ahistamise nähtusest Eestis. Ühtlasi antakse soovitused töökohtadele soolist ja seksuaalset ahistamist käsitlevate teavikute koostamiseks.
/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)