Swedbanki juht tunnistab kriisihoopide tõsidust

Swedbank Grupi tegevjuht Michael Wolf. Foto: Liis Treimann

Eile Eestit külastanud Swedbank Grupi tegevjuht Michael Wolf tunnistas intervjuus E24-le, et kuigi majanduskriis tabas gruppi tõsiselt, on pangal nüüd siiski kindel jalgealune.

Mis teid Eestisse tõi?

Pärast Swedbankis tööleasumist on see minu jaoks neljas korda Tallinna külastada. Eesmärgiks on kohtuda oma kolleegide, klientide ja poliitikutega, soodustamaks panga kasvu siinsel turul.

Kui tõsiseks kujunes finantskriis Swedbanki jaoks?

Kriis oli meie jaoks tõsine.

Kas hullem, kui oskasite oodata?

Raske öelda. Asi oli tõsine ja sarnaselt Eesti riigiga suhtusime ka meie sellesse täie tõsidusega. Seisime silmitsi oluliste väljakutsetega ning langetasime karme ja pikaajalisi otsuseid.
Praegu on Swedbankil Eestiga sarnaselt siiski tugev positsioon. Peame olema tänulikud selle eest, et hakkasime probleemidega tegelema varakult. Kui vaadata, mis mujal Euroopas toimub, on nii Eesti riik kui Swedbank sellega võrreldes tunduvalt paremal järjel.

Mida te sellest kriisist õppisite?

On äärmiselt oluline, et laenurahal oleks õiglane hind. See on mõtlemise koht paljudele inimestele. Tegu polnud vaid pankade kehva tööga, tegu oli ka poliitilise ja käitumusliku kriisiga. Kõik peaksid aru saama, et heaolu pole võimalik saavutada võlgu elades.

Millal avate laenukraanid oma klientidele?

Meile meeldiks inimestele laenata, probleem pole selles. Meie eesmärgiks on hinnata laenuraha õiglaselt ning ma arvan, et nõudlus laenude järele hakkab taas kasvama. Samas on nõudlus olnud tagasihoidlikum ka seetõttu, et inimeste laenukoormus on kasvanud. On oluline mõista, et ülelaenanud klient ei saa olla rahulolev klient.

Kas eestlaste, lätlaste ja leedulaste finantskäitumist saab võrrelda näiteks rootslaste omaga?

Ma arvan, et iga riik peab korra kogema sellist kriisi, millega teie siin kokku puutusite. Meie (Rootsi – toim) puutusime sarnase kriisiga kokku aastatel 1992–1994. On oluline mõista, et laenu puhul on tegu ikkagi riskiga. Teisalt arvan, et kõigis nimetatud riikides on siiski hea maksekäitumine. Ka on tähtis, et kliendid oleksid vastutustundlikud, kuna see suurendab usaldust panganduse vastu.

Pankade poolt oli tegu kohutava veaga, et nad laenasid vahepeal raha liiga odavalt ega hinnanud riske paremini. Oleme pidanud selle eest kõrget hinda maksma ning vastu võtma märkimisväärseid laenukahjumeid. Kuid me usume endiselt Balti riikidesse ja kavatseme siin edasi areneda. Meie eesmärgiks on endiselt toetada kliente, kelle finantstaust on korras ning kulud-tulud tasakaalus.

Eesti puhul öeldakse, et väliskapital mängib siinse majanduse puhul liialt suurt rolli. Kas see on probleem?

Rootsi puhul räägitakse sama juttu. Ma ei ütleks, et see teie majandusele kahjulik on. Pigem näitab see, et teie majandusel on midagi pakkuda. Teisalt toob see ju ka teie majandusele raha sisse, mida on võimalik mujale investeerida ning mida saab uute ettevõtmiste loomiseks kasutada. Emotsionaalselt võib see raske olla – me nägime ju ka Rootsis, mis juhtus Volvo ja Saabiga. Kuid reaalsuses on asjad siiski üsna hästi.

Kuidas endisel Swedbanki Balti panganduse juhil Erkki Raasukesel nüüd grupi juhatuses läheb?

Ma olen Erkki peale kade, sest ta on minust palju paremas vormis (naerab). Tegelikult läheb tal hästi ja minu eesmärgiks on ehitada Swedbanki juhatusest tõeline Balti-Rootsi organisatsioon. Mul on tõsiselt hea meel, et Erkki oli nõus Stockholmis tööle asuma, ning ta teeb finantsdirektorina suurepärast tööd.