Poolteist aastat tagasi kolisid Katrin Seppa-Silmere ja Silver Silmere Otepäält Rõngu lähedale vanasse talumajja, kus nüüd valmivad ka nende mahešokolaadid, šokolaadikreemid ja -müslid. «Otsisime kaua kohta, kus saaksime kodu ja tootmise kokku viia, kuni lõpuks leidsime,» räägib naine. Peaaegu renoveeritud hoone ühes otsas on 40-ruutmeetrine toidulaborit meenutava sisustusega šokolaadi- ja müslituba, kus valmivadki kõik kaubamärgi Karl ja Linda maiustused.
Karli ja Linda maiustuste maja
Lapsed ja loomad
«Jõulude eel on meil kibekiired päevad,» ütleb peremees. «Lisaks tavapärastele tellimustele soovivad paljud firmad oma töötajaid meie maiustustega meeles pidada, ja kuna homme hakkavad päkapikud ka meie mahetooteid headele lastele sussi sisse panema, olen nüüd hommikust hilisõhtuni tööl.» Et suvel sündis pere pesamuna Mattias, kulub emal suurem osa päevast tema ja teiste lastega askeldamisele.
Kui Otepääl kortermajas elades püüdis pere vaba aega lastega maal veeta, siis nüüd on Karlil ja Lindal koduski palju põnevat – peale kassi ja koera on Silmeredel küülikud, kukk ja kanad, kellest must haudus kõigi üllatuseks suvel tibud välja. «Tuli ühel hommikul küüni alt, kuus musta kera sabas, meil kõigil oli lusti laialt» meenutab pereema.
Kass Miisu on alles noor ja armastab hirmsasti mängida, koer Naki, kelle Katrin tosin aastat tagasi oma vanaemale Tartu turult ostis, ei jää aga temast sammugi maha. Kuna maja ümber laiub suur õu, on pererahvas kaalunud, kas mitte võtta ka paar kääbuslammast. Tuleval suvel on neil plaanis aeda kujundada ja peenramaad laiendada, sest kogu pere peab lugu mahetoidust ja tahab lisaks ürtidele rohkem köögivilja kasvatada.
Pealegi on Silver õppinud kokaks ja töötanud enne täiskohaga perefirmasse asumist Pühajärve spaarestorani peakokana. Meditsiiniõe diplomiga Katrin paneb rõhku tervislikule eluviisile, näiteks küpsetab ta oma perele leiba ja kostitab sellega ka külalisi.
maja minevikku ei tea
Talu eelmised omanikud, kes alustasid maja renoveerimist, ei teadnud midagi rääkida selle paiga ajaloost, sest olid siinkandis samuti uustulnukad. Omaaegne pererahvas oli ilmselt Siberisse saadetud ja pärast sõda vahetusid elanikud järjest. Maakivist viljaait ja kuivati pärinevad arvatavasti eelmise sajandi esimesest kolmandikust, küllap on elumajagi samast ajast, oletab praegune peremees.
Ligi 200-ruutmeetrine elumaja on nüüd igati tänapäevane, keskkütte, sooja vee ja vannitoaga. Kui maiustuste töötuba on omaette, siis ülejäänud esimene korrus kujutab endast üht voogavat ruumi. Trepihallis mängib Karl klaveril oma muusikakoolipalu, firma «kontori» arvutis ajavad vanemad äriasju ning ruumikas köögiosaga elutoas saab pere kokku.
Teisel korrusel on vanemate magamistuba ning Linda ja Karli toad. Kui kolmas lastetuba kunagi valmis saab, tahab vanem vend sinna ümber kolida ja pesamuna läheb omakorda tema tuppa.