Aiast saab suvel meelikosutav väliseluruum

Nartsissimeri kui rõõmus päikeselaik kuulutab ilmade soojenemist. Foto: Kristina Amor

Samm-sammult astub ajaratas soojematesse kuudesse ning aiast saab tasapisi tubase eluruumi pikendus – väliseluruum.

Nii nagu majaski, on aias toad: hubane istumisplats välikööginurgaga, laste mänguplats, tarbeaianurk ja majandusala. 

Majast terrassile on hea astuda siis, kui terrassipind on toapinnaga samal kõrgusel ning ligi pääseb näiteks elu- või söögitoast. Tavaliselt viib terrassipind ka sauna, suplustünni või basseini juurde.

Vahel võib endalegi ootamatult leida istumiskoha majast eemal või hoone selles küljes, kuhu väljapääsu majast ei olegi. Tihti on nii, et aia plussid ja miinused tulevad nähtavale alles paari aasta pärast, mil päikese liikumist, tuule suunda või naabrite tüütuid harjumusi on hästi tundma õpitud.

Arvestades meie hoovihmarohkete suvedega, peaks istumiskohal olema varikatus. Leidub ka neid aiaomanikke, kes istumiskohas päikesevalguse ette takistusi ei soovi ning kolivad vihmasabina ajal korraks pigem rõdule või tuppa.

Kamin, tööpinnad, suitsuahi – välikööginurga võib lahendada tervikuna, kuid võimaluse või tahtmise puudumisel saab piirduda ainult istumisplatsiga, kus nautida päikesekuma või lugeda raamatut.

Praktiline ja loogiline

Aias kui välises eluruumis on mugav olla siis, kui ei ole tuuletõmbust ning ebasoovitavad vaated on varjatud. Grilli- ja istumisnurgas tuleks maapind katta sillutisega. Pinna ilmestamiseks saab kivide vahele istutada taimi, näiteks liivateed, mägisibulat, kivirikku, merikanni, nelki või roomavat jomplõuga.

Istumiskoha võib liigendada ka kõrgemate püsikute või kõrrelistega, näiteks teravaõielise kastiku, hariliku sinihelmika või igihalja kaerandiga.

Aias on hea ringi liikuda siis, kui käiguteed on loogilised ning tee materjalivalik meelepärane. Mis on suvel veel mõnusam, kui käia paljajalu soojal murupinnal.

Rajada võib ka muruteid, mis on kenad ning sobivad eelkõige looduslähedasse aeda. Tuleb aga arvestada, et muruteid peab tihti niitma ning suurt tallamist nad ei kannata.

Looduslähedase teeraja võib luua kooretükkidest, kuid selline tee on pehme ja mädaneb kiiresti – aeg-ajalt tuleb lisada uut koorepuru.

Kruusatee näeb eriti kena välja pärast umbrohu eemaldamist ja rehitsemist, samuti saab igasse aiaossa valida sobiva tooni. Käidavamasse kohta sobib aga kivitee.

Suvisesse väliseluruumi sobivad lehtla ja pergola. Lihtsa lehtla saab luua sirelitega, mis istutatakse ringikujuliselt, jättes vahe sinna, kust hakatakse sisse ja välja käima.

Lehtla pakub kuumal suvepäeval jahutust, seal saab istuda, juua kohvi või kuulata linnulaulu.

Lehtla pakub võimalust intiimseks mõtiskluseks ja mediteerimiseks. Huvitav aiarajatis on ka pergola – varikäik, millel kasvavad taimed loovad romantilise meeleolu.

Vanade asjade uus elu

Kasutada saab näiteks humalat, elulõnga, kuslapuud, lehtertappu, lillhernest, viinapuud ja roosi. Lõhnava roniroosiga kaetud pergola moodustab hurmava lilletunneli ning paneb unustama argipäevapinged.
Suvises aias on omal kohal vee-element, kas siis vabakujuline või korrapärane veesilm, purskav veejuga või huvitava kujuga kivi, mis kogub vett. Tore on jälgida ka tiigis sulpsavaid kalu.

Tühjale kohale lillepeenras saab öökülmaohu möödudes istutada suvelilli, näiteks mehhiko päsmaslille, balsamiin-lemmaltsa, padipõõsast, begooniat, viltlehte, värd-kirinõgest ja südajat suuterat.

Igal aastal võib katsetada uute suvelilledega. Nii ei ole ka ohtu, et peenar muutub igavaks ja üksluiseks. Suvel on ju lilledega tegelemine üks osa aiaelu rõõmudest.

Kevadine suurkoristus võib lagedale tuua vanu ja kasutuskõlbmatuid asju, näiteks ilma padjata korvtooli, millesse võib istutada suvelilli ja püsikuid. Tubastest eluruumidest võib suvel aeda tõsta hiigel-tääkliilia, lõuna-tõlvpuu, kalla, toakase, pelargooni, alpikanni ning teisi toataimi.

Muidugi pole aed ainult dekoratiivne taimekollektsioon, vaid ka ala sportlikeks ettevõtmisteks. Suvises väliseluruumis peab olema ruumi lastele jooksmiseks, samuti sulgpalli- või võrkpallimängudeks ning taldriku lennutamiseks.

Sellisel juhul peab muru valikul arvestama pideva tallamisega – kasutada tuleks spordimuru.

Terrassil saab mängida lauatennist. Huvitav element on labürint, mida saab rajada taimmaterjalist, kuid samuti kividest ning erineva kõrgusega murust. Ka puuriidas olevate halgude otsad võib pintseldada värviliseks.

Paljud taimed, näiteks jugapuu, näsiniin, käoking, sügislill, sõrmkübar, piimalill ja kuldvihm on mürgised ning laste olemasolul tuleb neist loobuda. Mängualal võiks üle vaadata koorepuru, liiva või kummist materjali seisukorra, vajadusel seda juurde lisada või parandada.

Suvel pakuvad maitseelamust oma aiast korjatud marjad, maitsetaimed ja köögiviljad.

Maitsetaimi võib kasvatada pottides ja need terrassile asetada. Lillepeenras võib kasvatada näiteks murulauku, salveid, saialille, liivateed, lavendlit, basiilikut ja lehtkapsast – nii muutub hägusemaks ka piir iluaia ja tarbeaia vahel.

Tagasi lapsepõlve

Terrassile võib asetada poti alpimaasikatega. Ka lastele võib jätta oma peenramaa, kus nad saavad toimetada ning taimi tundma õppida.

Aed kui väliseluruum pakub väljakutseid. Aed on praktiline ja funktsionaalne eluruum, kuid samas ka oaas, kus leiavad koha meie unistused.

Suvel saame aiast jõudu ja hingekosutust, sest aias tunneme end osakesena loodusest. Tihtipeale istume seal hiliste õhtutundideni. See on lapsepõlve unustatud paradiis.