Eesti kliima nõuab kallimat prügikasti

Mõne aasta kasutuses olnud kehva kvaliteediga konteiner on purunenud ja päikese käes siniseks tõmbunud. Foto: Erakogu

Prügifirmad tunnistavad, et neile kaevatakse plastkonteinerite purunemise üle üksjagu, kuid prügivedajate hooletuse kõrval on prügikonteineri lagunemise põhjus tihtipeale hoopis kehv kvaliteet, vale kasutamine või materjali loomulik väsimine.

Kuigi prügimahuteid tehakse paljudest materjalidest, kasutatakse Eestis peamiselt metallist ja plastist konteinereid, aga ka üha populaarsust koguvaid jäätmete süvakogumismahuteid. Eesti pakases kipuvad purunema just paljukasutatavad ratastel plastkonteinerid.

«Vaatamata välisele sarnasusele on plaste väga palju liike, mille vastupidavus välistingimustele erineb,» nentis Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude.

Tema sõnul on suur vahe, kas konteiner on valmistatud surve- või rotomold-meetodil. Esimese puhul surutakse kuumutatud plast surve all vastavasse vormi. Teisel juhul puistatakse plastihelbed kuuma pöörlevasse vormi. Sulav plast määritakse pöörlemise toimel vormi seintele, seejärel jahutatakse vorm maha.

«Teada on, et rotomold-meetodil valmistatud konteinerid peavad vastu lühemat aega,» ütles Luude. Konteinerit valides tasub proovida plasti pisut painutada – rotomold-konteinerite plast on pehmem ja paindub kergemini.

Suurt rolli mängib seegi, milliseid plasti lisaaineid tootja kasutab. Kuna plasti omadused muutuvad UV-kiirguse mõjul, peab selle koostisse olema lisatud aineid, mis suurendavad vastupidavust UV-kiirgusele. Olulised on lisaained, mis aitavad plastil madalatel temperatuuridel elastsust säilitada ning kõrgetel temperatuuridel liigset elastsust vältida.

Külmaga muutub hapraks

«Mida rohkem komponente plastile lisatakse, mida ilmastiku- ja ainetekindlam see on, ja mida paremat tootmisprotsessi kasutatakse, seda kõrgem on konteineri hind,» ütles Luude.

Probleemid tekivad eeskätt tundmatute tootjate ja odavate plastkonteineritega, mille eluiga võib jääda üürikeseks. Ragn-Sellsi turundusjuht Rainer Pesti sõnas, et Eesti muutuvasse kliimasse odavad konteinerid ei sobi.

«Külmaga kipuvad kehvema kvaliteediga konteinerid hapraks muutuma,» nentis ta.

Nende plastik on kas liiga õhuke või on kasutatud liigselt taaskasutatud plasti, mis on võrreldes uue toorainega tunduvalt hapram. Tihti ongi odavad konteinerid mõeldud kasutamiseks siseruumides, kuid sellisel juhul peaks neil kindlasti olema vastav märge.

Praegu müügil olevate prügikonteinerite seas võib kvaliteetse ja kõige odavama konteineri hinnavahe olla kuni kahekordne. «Suurem investeering tasub end ära, kuna kallima konteineri eluiga on tunduvalt pikem,» lausus Pesti.

Üldjuhul on võimalik prügikonteineri purunemise põhjus kindlaks teha. Kui selgub, et põhjus on ebakvaliteetne materjal, imestavad kliendid, et kuidas nii, konteineril on ju CE-märgistus. See ei ole aga kvaliteeditähis, vaid näitab, et seda on lubatud kasutada Euroopa Liidus ja et see on turvaline.

Kuna plastide koostis on keeruline ja lisaained tihti ärisaladus, siis pole peale vaadates kuigi kerge kindlaks teha, kas tegu on kvaliteetse tootega.

«Kaubanduskeskusest konteineri ostmisega on nii nagu kõige muuga,» tõdes Argo Luude. «Tuleb vaadata tootjat. Meile on sobivam Euroopa toodang. Samuti tuleb vaadata väljanägemist, katsuda käega, hinnata plasti paksust, tugevust ja elastsust,» õpetas ta.

Lisaks tuleb tähelepanu pöörata konteineri märgistusele, kas tootja on ette andnud otstarbe. Luude kinnitusel toodavad Eesti kliimasse sobivaid konteinereid Otto ja Plastic Omnium. Viimase tehases Saksamaal on Luude ise käinud ja tootmist näinud. «Tegu on meie kliimasse mõeldud konteineritega, mida katsetatakse 20 külmakraadi juures,» põhjendas ta.

Tühjenduskatse

Luude sõnul süüdistavad inimesed konteineri lõhkumises sageli prügivedajat, kuna konteiner purunes tühjendamisel.

«Prügikonteiner on kogumisvahend, mida peab saama prügiauto tõstemehhanismi abil tühjendada. On selge, et konteinerit koormab oluliselt just tühjendamine ja seetõttu juhtubki suurem osa purunemisi selle ajal,» selgitas Luude.

Ta võrdles konteinerit lennukimootoriga – lõviosa rikkeid avaldub lennuki stardil, kuid see ei tähenda, et lendurid stardiksid valesti. Lihtsalt sel ajal saab mootor kõige suurema koormuse.

Kuid purunevad ka kvaliteetsed prügikonteinerid. See juhtub siis, kui sinna pannakse sobimatuid raskeid jäätmeid (näiteks ehitusjäätmeid) või kuhjatakse lihtsalt olmejäätmeid rohkem, kui tohiks.

Mõnikord puruneb konteiner tühjendamise ajal, kui külmal ajal on tühja konteinerisse visatud mõni raske ja/või teravaservaline ese, mis on löönud konteinerisse mõra. Konteiner ei kannata kuuma tuhka.

Kui konteiner puruneb töötaja ettevaatamatusest, asendab prügifirma selle uuega.

Kvaliteetseid prügikonteinereid müüvad tuntud ehitusketid. Prügifirmad Ragn-Sells ja Keskkonnateenused müüvad konteinereid, mis on sertifitseeritud vastavalt standardile EN 840 ja millele antakse kaheaastane garantii. Hoolsa omaniku käes võib see vastu pidada ka rohkem kui kümme aastat.

Eramuomanike seas on populaarsed 240-, 140- ja 80-liitrised konteinerid, ärikliendid ja korteriühistud eelistavad aga 600- ja 800-liitrised.

Ragn-Sells pakub lisaks heas korras kasutatud konteinereid, mis on uutest 30–40 protsenti odavamad, kuid nende valik on väiksem ja garantiid ei anta. Jäätmefirmad rendivad konteinereid ka välja.