Lilled kaunistavad ümbrust. Mõnel taimel on rahvasuus hea maine: õnnetoojaks peetakse näiteks tups-rohtliiliat, rosmariini ja kummipuud.
Taimed mõjutavad enesetunnet
«Mina päris ei lahterdaks taimi hea ja halva auraga taimedeks. Jah, mõningad taimed võivad avaldada mõju õitsemise ajal, mõnede taimede mahl võib olla ärritav kokkupuutel ning mõne taime lehed-puit vms on eluohtlik,» arutleb Jõgeva linnaaednik Taivo Paeveer.
«Vahel võib inimene ise hoolimatu olla – kui lehti katab kümneaastane tolmukiht, avaldab see kindlasti inimesele negatiivset mõju,» leiab ta. Sageli peetakse taimi hea või halva auraga isiklike kogemuste põhjal.
Näiteks kui harilik oleander või vahalill toas õitseb ning see kellelgi pea valutama paneb või uimasust tekitab, peaks inimene peeglisse vaatama ja tõdema, et kodutöö on tegemata, sest enne lille tuppa toomist võiks natuke uurida, kas ja milline mõju võib mingil toataimel olla.
«Pealegi – kuidas suudaks mõjutada mingi taim inimese elu,» ütleb Paeveer. «Isiklikult ei ole küll kogenud, et mustad pilved koguneksid minu kohale, kui mul on toas olnud diifenbahhia või aias on jugapuu hekk.»
Teatud taimede puhul tasub aga siiski ettevaatlik olla. «Tõepoolest, oleander ja vahalill võivad õitsemise ajal peavalu tekitada ning diifenbahhia, ebakrootoni ja teiste piimalilleliste mahl võib kokkupuutes paljudele mõju avaldada.»
Enne uue taime koju toomist tasuks asjatundjatelt uurida, kas ja kuidas võib ta mõjuda. Sama kehtib ka taimede kohta, mille puhul arvatakse, et nad on hea auraga.
Luuderohi hea mõju on pigem selline, et ta – nagu ka tups-rohtliilia – puhastab õhku.
«Minu teada kasutas NASA mingis programmis luuderohtu õhu puhastamiseks,» täpsustab aednik.
Tõsi, mõne taime mahl, lõhn, taimeosa võib olla ka ohtlik. Siiski ei tasu mehe sõnul peljata taimi, mida kiputakse halvaks tembeldama. «See oleks sama, kui eelarvamuslikult arvata, et mõned taimed on kalmistutaimed ja koduaeda või linna ei sobi.»