Kodu saab uuendada ka keemiavabalt

Keskkonnahoidlike, looduslike ja keemiavabade värvidega kodule uue ilme andmises võivad osaleda ka lapsed, muutes nauditavaks nii rõõmsa värvimängu kui lõpptulemuse. Foto: VIVA COLOR

Kodust elamist värskendades tasub eelistada mõnusaid loodussäästlikke siseviimistlusvahendeid. Keemiavabad ning samas moodsad ja vastupidavad lahendused aitavad siseruumides luua hubasust, olemata samas igavad, kirjutab Kadri Penjam erilehes Eluruum.

Paljude mõtteis võrdub loodussäästlikkus vaid kitsa materjalivaliku ning pastelsetes toonides lahendustega. Tegelikkus on hoopis teine – meelepärase lahenduse leiab suurest valikust peaaegu igaüks.

Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo A. Elvisto sõnul sõltub see, millist viimistlust kodus näha tahetakse, paljudest asjaoludest. «Millist materjali eelistatakse, kuhu seda vaja on ning milline peaks olema selle vastupidavus, stiil, läige jne. Loodus- ehk keskkonnasäästlikeks kutsutakse neid materjale, mis tekitavad võimalikult vähe koormust keskkonnale ning on ka inimese tervisele ohutud,» selgitab ta.

«Materjalidest ei tohiks siseõhku erituda keemiliselt aktiivseid ja elusolendeid ärritavaid ühendeid: VOC-ühendeid, aldehüüde, formaldehüüde jms. Soovitame võimalikult naftasaaduste vabu materjale nagu looduslikke seepe, vahasid, õlisid, linaõlitooteid – valik on piisavalt lai ja mitmekülgne.»

Puitpõrandat, kasvõi okaspuulauast, võiks vähe kaitset vajavas kohas, näiteks magamistoas tema sõnul lihtsalt seebitada linaõliseebiga ja hoolduseks aeg-ajalt pesta lahjema seebiveega. Tugevamat kaitset vajavate põrandate puhul on hea valik naturaalse põranda õli, ja hiljem töödelda põrand hooldusõli, õlivaha või vahaga.

Kindlasti tuleks vaadata, mida õlid sisaldavad ning kuivõrd ja mille järele lõhnavad, selgitab Elvisto – eri riikidest pärit valmistoodangule on kinnitatud erinevad ökomärgised ja vahet tehakse ka ökotooteid pakkuvate tootjate järgi. Sestap tasub tootepakendil oleva infoga tutvuda.

«Linaõlivärvidest on meile teada vaid Rootsist Allbäck, kelle linaõlivärvi, mida on mugav kasutada, võib ka täisökoloogiliseks nimetada ning see on saanud Rootsis vastava rohelise noole märgise,» sõnab Elvisto. «Läbikumavaid toone ja peitse on võimalik saavutada kvaliteetse puhastatud linaõli naturaalpigmentidega toonides. Kindlasti tuleb jälgida märgiseid ning eelistada usaldusväärse ökotootja toodangut. Muidugi on võimalik usaldusväärselt tarnijalt komponente saades toode ise kokku segada.»

Eelista looduslikku

Meie tervis sõltub suuresti sellest, mille keskel elame. Keskkonnahoidlikumaks ja tervislikumaks saab kodu muuta looduslikke materjale kasutades. Ökomaterjalid sobivad ideaalselt nii tänapäevasesse linnakorterisse kui ka ultramoodsasse majja.

Arvestada tuleb materjalide omadusi ja ruumikasutuse eripära, sest vaid õiges kohas sobiv materjal teenib omanikku aastaid. Looduslikud materjalid vajavad spetsiaalset hoolitsust selleks mõeldud vahenditega, mis tagavad pika kasutusea.

«Kindlasti tuleks meeles pidada, et ühegi materjaliga ei tohiks ruumides liialdada,» tuletab meelde ka sisekujundaja Ester Penjam. Väikesed üleni puidust või korgist ruumid tunduvad raskepärased ja ahistavad. Kõige võltsimalt mõjuvad aga interjööris kehvasti tehtud loodusliku materjali imitatsioonid – plastist puit­imitatsiooniga seinatahvlid, vahtplastist puittalad ja muu –, sestap tasub alati eelistada naturaalset, õiget lahendust, ütleb ta.

Naturaalsed siseviimistlusmaterjalid on näiteks naturaalne pabertapeet, bambustapeet ja teised taimsed seinakatted, samuti puit. Puit on ajatu ja looduslik materjal. Selle kasutamisel tuleb aga osata piiri pidada, et ei tekiks saunaefekti.

Miinuseks on see, et pehmele puidule (kuusk, mänd) jäävad kergesti kriimud-jäljed peale ning mõni pinnatöötlus nõuab pidevat hooldust. Arvestada tuleb võimalusega, et laudpõrandal hakkavad kuivades praod laienema.

Mõni puiduliik, näiteks pöök või kanada vaher, ei sobi kokku põrandaküttega. «Puidule tuleb valida õige pinnatöötlus, ainult siis on pind kestev ja kaunis,» sõnab sisekujundaja. «Õli, vaha, seep, lakk – variante on piisavalt, tuleb ainult asjatundjalt nõu küsida.»

Ära pelga katsetada

«Näiteks kes tahab, võib kasutada looduslikku kivi. Kui on väike ruum, ei tasuks aga kiviga liialdada, sest see muudab toad oma massiivse olekuga raskeks. Meeles tuleb pidada ka seda, et kivi vajab hoolitsust ja puhastamist,» rõhutab sisekujundaja.

Samuti on siseruumide viimistlemiseks head lubi- ja savikrohv, mis reguleerivad niiskustaset – imavad endasse üleliigse niiskuse ning kui õhk on kuiv, siis hingavad niiskuse tagasi ruumi.

Tegemist on soojust akumuleeriva materjaliga. Savikrohv kaitseb palki mädanemise eest ning vähendab sundventilatsiooni vajadust. Lubi- ja savikrohvile sobivad looduslikud lubi-, kaseiin- või muldoksiidvärvid, mis ei tekita pinnale hingamist takistavat kilet – nendega võib katta palkseina, puitlaudist, looduskivist, tellistest või betoonist pindu.

Puitseintele on küll soovitav panna alla roomatte. Miinuseks krohvimise puhul on töömahukus ja see, et niisketes ruumides ei saa seda kasutada veega kokkupuutuvatel seintel.

Värvidest on head alternatiivid lina­õlivärvid ja naturaalsed värvid. Looduslikud värvid jätavad pinna «elavaks» ning loovad tervisliku keskkonna. Värvimine on aga tavavärvidega võrreldes aeganõudvam ja keerukam. ➡

➡ Kriit- ja kohupiimavärv sobivad sisepindadele: kips-, krohv- ja papp-pindadele, samas vajavad need ventilatsiooni. Linaõlivärv sobib ka välistele puitpindadele, lubivärv aga lubikrohvile nii sise- kui ka välistöödeks.

Põrandale linoleum või kork

Põrandat katma asudes on üks valik ka linoleum. «Linoleumi puhul on tegemist väga vastupidava ja kulumiskindla loodusliku materjaliga,» julgustab sisekujundaja. «Seda on kerge puhastada, lihtne paigaldada ning sel on palju värve ja mustreid.»

Kork on imav materjal ja seda tuleb enne paigaldamist õlitada-vahatada ning mitte kasutada niisketes ruumides. Saadaval on palju erinevaid mustreid ja värve ning tegu on hea mürasummutajaga, samuti takistab see tolmu ja hallituse teket – seega on allergeenivaba antistaatiline materjal. Kork ei sobi aga väga käidavatesse ruumidesse ning raske mööbel võib seda kergesti kahjustada.

Korkpõrand kiirgab talvel soojust ning on suvel meeldivalt jahe. Leidub nii plaadina kui ka parketilaudadena. Võib panna betoonile, vineerile, kipsplaadile, puitpõrandale ja keraamilistele plaatidele.

Aluspind peab olema kuiv, tasane ja tolmuvaba ning enne paigaldamist vajab toode ruumis aklimatiseerumist. «Samuti tasub tubastes tingimustes eelistada naturaalseid tekstiile – linane, puuvill, siid, villane –, või siis taimsest kiust vaipu – mererohi, kookoskiud, pabernöörist vaibad,» ütleb Ester Penjam. «Looduslike materjalide valik on suur, seepärast ei tasu peljata otsida just oma koju sobivaid lahendusi.»