/nginx/o/2013/11/27/2651566t1h6dec.jpg)
Kohtla-Järve vaguni- ja metallkonstruktsioonide tehas Viru Metallelement andis sisse pankrotiavalduse, töö kaotas üle saja inimese.
Vagunitehas andis sisse pankrotiavalduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on 2003. aastal tegevust alustanud Ahtme vagunitehase järglasega, kus toodeti peale vagunite masinaehituses kasutatavaid metallkonstruktsioone, nagu masinate terasraamid ja -konstruktsioonid, ning konveiereid, mida müüdi Soome, Rootsi ja Norrasse. Viru Metallelemendi juhatuse liikme Maksim Pereskokovi sõnul viis pankrotiavalduseni see, et Eestis on tootmine liiga kalliks läinud.
«Nii gaasi kui ka elektri hind on tõusnud. Need ei mahtunud enam meie eelarvesse. Samal ajal toodangu turuhinnad langevad, kuna näiteks Poola ja Hispaania toetavad meie valdkonna ettevõtteid ja see kukutas nende hinnad madalamaks. Eestis tõuseb energia hind ja töötajad nõuavad kõrgemat palka,» põhjendas Pereskokov.
Teine hoop tuli tehasele Pereskokovi sõnul Hiinast, kellele kaotati Norra postiteenistuse suurtellimus konteinerite valmistamiseks.
Viimaseks piisaks karikas sai spetsialistide nappus. «Raske on leida töötajaid, kellel oleks ühelt poolt töötahe ja -oskused, teisalt adekvaatne palgasoov,» ütles Pereskokov.
Möödunud aasta majandusaasta aruannet ettevõte esitanud ei ole, kuid 2011. aastal oli käive 5,5 miljonit eurot ja kahjum 1,7 miljonit eurot. Eile ulatus ettevõtte maksuvõlg 370 238 euroni. Ettevõtte suuromanikud on neile kuuluvate ettevõtete kaudu Nikolay Malykh ja Vladimir Vinogradov.
Maksim Pereskokovi sõnul oli neil suvel 126 töötajat, kellest osa lahkus oma soovil, kuid sadakond inimest sai augustis koondamisteate. Ta kinnitas, et palgad on töötajad siiski kätte saanud. Praegu vormistatakse dokumente töötukassale, et inimesed saaksid kätte hüvitised ja koondamisraha. Vaid paar kuud tagasi kirjutasime, kuidas üks Eesti suurimaid tööstusettevõtteid Balti Laeva- ja Remonditehas on raskustes, sunnitud oma tegevust kokku tõmbama ja Klaipedas umbes 60 töökohta koondama.
Masinatööstuse liidu juhatuse liige ja Terasmani juhataja Aivar Koplimets nentis, et tootmine on Eestis kallimaks läinud, kuna kallinenud on nii elekter, teenused kui ka tööjõud. Aastat on aidanud tasakaalustada see, et põhimaterjali ehk terase hind on olnud stabiilne. Samas on tema sõnul maailma majanduses teatud seisak, mille tõttu projektid venivad ja hinnasurve on müügihindu umbes kümnendiku võrra langetanud.
«Masinatööstuse haru on kirju. Seeriatoodangu ettevõtetel on väga rasked ajad, kuna konkureerida tuleb odava tootmiskuluga riikidega. Projektipõhine toodang, mis läheb näiteks Skandinaaviasse, aitab pinnal püsida,» selgitas Koplimets.
Pankrotilainet Koplimets tööstusharule siiski ei ennusta. «Vanad tegijad jäävad alles – kellel on rasva, kellel kliendibaas, kellel kogemus. Aga ettevõtetel, kes on turule sisenenud kaks aastat tagasi, võib küll raskeks minna,» ennustas ta.
Viru Metallelemendist koondatud töötajad Koplimetsa hinnangul aga tööpuudust kartma ei pea, kuna töötajatest on selles vallas pigem puudu.
Swedbanki rasketööstuse sektori juht Marko Keerd ütles, et pärast mõneaastast tegevusmahtude kasvu on metalli- ja masinatööstuse tegevus viimasel ajal olnud suunatud olemasolevate kontaktide hoidmisele, uute leidmisele ja kvaliteetse kvalifitseeritud tööjõu säilitamisele.
Samas tuleb pankrotid sellel või ka järgnevatel aastatel Keerdi hinnangul lugeda siiski pigem juhtimisvigade kategooriasse kui majanduse olukorrast sõltuvaks.