Lugeja küsib: miks arstid istuvad tööajal jõude?

Perearsti asendatakse ajutiselt. Foto: SCANPIX

«Käisin eile eriarsti vastuvõtul, kuhu tuli aega oodata kaks kuud. Jõudsin kohale 30 minutit varem ja istusin koridoris. Selle aja jooksul ei läinud keegi kabinetti ega tulnud sealt välja. See aeg oli ette nähtud tasuliseks vastuvõtuks, aga kuna see on liiga kallis, siis eelistavad inimesed mitu kuud oodata. Tuleb välja, et tasulise vastuvõtu ajal arst lihtsalt istub oma kabinetis ja ilmselt ei tee mitte midagi. Minu arstil oli uks seestpoolt lukus. Arst avas selle alles 10 minutit pärast seda, kui ma olin uksele koputanud. Kas see ei lähe riigile mitte liiga kalliks maksma – maksta eriarstidele palka selle eest, et nad lihtsalt istuvad kabinetis suletud uste taga.? Miks ei tehta rohkem tasuta vastuvõtte – siis saab ka riik igalt haigelt viis eurot visiiditasu ja see on ka mingi summ,» küsib venekeelse  Postimehe lugeja.

 Vastab sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Maarja Värav.

Arsti töö sisaldab lisaks vastuvõttudele ka veel palju muud, muuhulgas raviloo dokumenteerimist jms. See, et arst istub kabinetis ja patsient ei ole sees, ei tähenda, et ta ei tee tööd. Lisaks, patsient maksab visiiditasu viis eurot hoopiski haiglale, kes on eraõiguslik ettevõtja. Riik on see, kes maksab aga visiidi enda eest.

Eriarsti vastuvõtu ja haiglaravi järjekordadele kehtestab maksimumpikkused haigekassa nõukogu. Maksimumpikkus tähendab aega, mille jooksul inimene peab vastava eriala arsti vastuvõtule või haiglaravile pääsema. Ooteaegade kehtestamisel on nõukogu lähtunud põhimõttest, et inimene peaks saama vajamineva tervishoiuteenuse sellise aja jooksul, mil tema tervislik seisund oluliselt ei halvene.

Näiteks peab ägeda terviseprobleemi korral pääsema perearsti vastuvõtule samal päeval, teistel juhtudel peab perearst tagama vastuvõtu viie tööpäeva jooksul. Eriarstiabis on nendeks piirideks ambulatoorse abi puhul kuus nädalat ja plaanilise haiglaravi puhul üldjuhul kaheksa kuud.  Haigekassa nõukogu otsuses on toodud ka erijuhud teatud valdkondade puhul. Vältimatut ja erakorralist ravi või operatsiooni vajavad kindlustatud tuleb võtta ravile kohe või plaanilisest järjekorrast lühema ooteaja jooksul olenevalt patsiendi tervislikust seisundist. Konkreetse inimese ooteaja pikkus oleneb arsti hinnangust.