Päevatoimetaja:
Sander Silm

Elisat kehvas levis süüdistanud kliendi kaebus rahuldati

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Mobiilsideoperaatori Elisa esindus.
Mobiilsideoperaatori Elisa esindus. Foto: Toomas Huik / Postimees

Tarbijakaebuste komisjon rahuldas mobiilse interneti kasutamisel leviga hätta jäänud Elisa kliendi kaebuse ja otsustas, et ta ei pea lepingu ülesütlemise tõttu maksma käsitlustasu.

6. detsembril 2012 sõlmis klient Elisaga mobiilse interneti liitumislepingu, valitud hinnapaketiks oli Mint Medium. Samal päeval anti kliendile liitumislepingu alusel üle ka tasuta USB modem Huawei E303, mille osas oli märgitud tingimus, et leping peab kestma vähemalt 24 kuud. Kui tarbija lõpetab lepingu varem, peab ta maksma müüjale käsitlustasu 50 eurot.

Alates 2013. aasta maikuust halvenes kliendil levi ja ta ei saanud enam ostetud teenust loodetud kvaliteediga. Levi halvenes siis, kui inimene kolis samal kinnistul asuvasse teise korterisse.

Tarbija teavitas Elisat kohe levi halvenemisest, kuid ettevõte kinnitas, et kliendi võrgupiirkonnas on levi hea ja ülekoormust ei esine. Juulikuus esitas klient aga avalduse lepingu lõpetamiseks ning tagastas kauplejale USB modemi. Elisa jätkas kliendile teenuse kuutasu arvete esitamist ning teatas, et kui tarbija soovib lepingut enne 24 kuu möödumist üles öelda, peab tarbija maksma kauplejale 50 eurot käsitlustasu.

19. septembril pöördus inimene tarbijakaitseametisse. Elisa saatis oktoobrikuu alguses ametile vastuse, milles teatas, et kliendi sõnul halvenes levi pärast teise korterisse kolimist.

Tarbijakaebuste komisjoni otsuses seisab, et «kaupleja pakutav mobiilse interneti teenus ei ole seotud konkreetse asukohaga, kaupleja andmetel on tarbija piirkonnas levi olemas ja toimib. Kontrollimisel nähtus, et USB modemi kasutamisel on sessioon lõpetatud tarbija seadme poolt. Kaupleja on teinud ettepaneku, et tarbija tooks modemi korrasoleku kontrolli. Kauplejal puudub alus lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, seetõttu puudub alus tarbija 50 eurot maksmise kohustusest vabastamiseks.»

Tarbijakaitseamet selgitas kirjas tarbijale, et mobiilse interneti levi tagamise üldised kvaliteedinõuded puuduvad. Seega mobiilside ettevõtted pakuvad teenust sellisena, millisena olemasolev võrk antud asukohas võimaldab. Isegi mobiilse levi katvuse olemasolul võib mobiilne internet olla väga aeglane (näiteks kasutajate rohkuse tõttu), kuna tegemist on jagatud ressursiga. Kuna mobiilse interneti kasutamine ei ole seotud konkreetse asukohaga, võib olla raskendatud lepingu rikkumise tõendamine.

Ei teavitanud mõistliku aja jooksul

Kuid klienti Elisa vastus ei rahuldanud ning ta pöördus edasi tarbijakaebuste komisjoni poole, taotledes lepingu ülesütlemise tunnustamist, kasutamata teenuse eest arvete summa vähendamist ning 50 euro maksmise kohustusest vabastamist.

Komisjon uuris asjas olevaid materjale, kuulas poolte selgitusi ja leidis, et tarbija kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Komisjoni istungil olid pooled nõus sellega, et tarbija ütles mobiilse interneti liitumislepingu üles, selles osas enam vaidlust ei olnud.

Samuti oli Elisa nõus arvete summasid vähendama arvestusega, et tarbija ei pea alates 2013. aasta juunikuust maksma mobiilse interneti eest tasu 9,52 eurot kuus. Tarbija lubas omakorda kauplejale ära maksta kõik istungi ajaks maksmata jäänud telefonikõnede tasud, mille suuruseks oli 65,52 eurot.

Poolte vahel jätkus vaidlus käsitlustasu osas. Komisjon leidis, et kaupleja käsitlustasu nõue on põhjendamatu ning tarbija õigust keelduda käsitlustasu maksmisest tuleb tunnustada. Komisjon märkis, et isegi juhul, kui kaupleja suudaks tõendada, et ei ole omapoolseid kohustusi kvaliteetse teenuse tagamisel rikkunud, on käsitlustasu nõue tarbija suhtes põhjendamatu.

Leppetrahvi maksmise eelduseks on teise poole teavitamine mõistliku aja jooksul. Võttes arvesse, et tegemist on tarbijalepinguga ning arvestades Riigikohtu praktikaga, ei ole komisjoni hinnangul kaupleja esitanud tarbijale käsitlustasu nõuet mõistliku aja jooksul. Istungi toimumise ajaks oli lepingu ülesütlemisest möödunud peaaegu neli kuud.

Kui vaidlevad pooled komisjoni otsusega ei nõustu või seda ei täida, on neil õigus pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse.

«Kuna tarbijakaebuste komisjoni otsus on vägagi värske, siis veel tutvume otsuse põhjendustega ning seejärel langetamise otsuse edasikaebamise osas,» kommenteeris Tarbija24-le Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski.

Tagasi üles