Aastaga on teiste eraisikute krediiditausta uurimine kasvanud üle kolme korra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eraisikutele mõeldud tausta uurimise portaal E-Seif.ee on populaarsust kogunud just viimase aasta jooksul – portaalil on kokku 27 tuhat registreeritud kasutajat ning iga kuu lisandub keskmiselt 500 uut. Teiste eraisikute tausta uurimine on aastaga kasvanud üle kolme korra.
E-Seif.ee on 2009. aastal Krediidiinfo AS poolt eraisikutele loodud portaal enda andmetel silma peal hoidmiseks ning ettevõtete ja teiste eraisikute tausta uurimiseks.
Viimase aja sündmused ühiskonnas – skandaalid võlgnikest üürnikega, e-kaubanduse agressiivne pealetung, probleemid kasutatud autode äris - on suurendanud märkimisväärselt eraisikute teadlikkust teise isiku tausta uurimise vajadusest enne krediiditehingut.
Kokku teevad eraisikud E-Seifis ettevõtete, teiste eraisikute ning enda andmete kontrolliks aastas üle 100 000 päringu. Seejuures on teiste eraisikute tausta uurimine aastaga kasvanud üle kolme korra.
Teise eraisiku maksehäireandmeid ei saa mõistagi uurida lihtsalt uudishimust, vaid selleks peab olema õigustatud huvi ehk olukord, kus eraisik teeb krediidiotsust ja soovib vältida tehingut isikuga, kes võib olla ebaaus või jääda oma kohustuste täitmisega hätta. Näiteks on uurimine õigustatud võimaliku autoostu, eluaseme üürileandmise, laenuandmise, oma vara järelmaksuga müümise, äripartneri valimise või muul juhul.
Teisest küljest on kaitstud ka isik, kelle kohta tausta uuritakse. Tema saab samuti E-Seif keskkonnast vaadata, kes ja millal on tema kohta päringu teinud. Seega on krediidiotsuse puhul teise eraisiku tausta uurimine täiesti seaduslik ja avalik tegevus.
«Isiku huvi maksehäire andmete vastu on õigustatud, kui ta tänu sellele teadmisele saab vältida tehingut isikuga, kes võib jääda oma kohustuste täitmisega hätta või olla ebaaus – seega on rahalise tehingu plaanimine andmete saamiseks piisav põhjendus,» tutvustas Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina-Aleksandra Lettens andmekaitse reegleid.
Samas uudishimu ega ebamäärane viide tulevikus tehtavatele tehingutele ei ole piisavaks õigustuseks andmetega tutvumiseks. «Õigustatud huvi peab tulenema andmete saaja usutavast ja otsesest seosest maksehäirega inimesega,» lisas Lettens.